Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus: mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel. Eelis GPSi ees: Lihtsam kasutada tiheasustus aladel. Odavam aparatuur. Polügonomeetiameetodil rajatakse üldjuhul kohaliku põhivõrku. 2. Nurkade mõõtmine - ptk. 3.1; 3.2 Nurgamõõtmisel polügonomeetria esineb kuus pühilist vigade allikat: · Tsentreerimisviga
Reepri ülemine ots on ca 50 cm sügavusel. Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri ülemine ots 1m sügavusel. Fund.reepritega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, nende omavaheline kaugus on 50-60km. Põhjareeper-metalltoru mis puuritakser maa sügavusse kuni 100m ülemine ots 1m pinna all. Kasut I, II klassi nivelleerimisel. Need on kõrgusvõrgu lähtereeprid. Maaalused reeprid tähistatakse ruudukujulise kupitsaga 2,5x2,5m, tunnuskraaviga 3x3m, tunnispostiga, mis asub reeprist 1m kaugusel põhjas ja sildiga reepri poole ja tunnusplaadiga –betoonist 40x40x10cm, kas reepri kohal või kupitsa peal. Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist, malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt nädal enne nivelleerimise alustamist. Seinamärk on kiviehitisse paigaldatud metallplaat auguga nt.Jaani Kirikul. 8. Geomeetrilise nivelleerimise mõiste.
pikaks ajaks. Pinnasereeperi eritüübiks on varrasreeper, mis taotakse 4-5 meetri sügavusele ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga (1,5 m). Reeperi peaks on 1-2 cm läbimõõduga varda ümaraks treitud ots, mis jääb kupitsa pinnast 0,5 m sügavusele. Reeperi pea kaitseks asetatakse selle kohale (30 cm kupitsa pinnast allapoole) metall- või betoonplaat. Maastikul tähistatakse pinnasereeper ruudukujulise kupitsaga, mis ümbritsetakse umbes 0,3 m sügavuse kraaviga (kupitsa mõõtmed on 3x3 m). Reeperist 1 m kaugusele (tavaliselt põhja poole) ja 0,6 m sügavusele püstitatakse 1,2 m pikkune betoonist tunnuspost, mille külge on kinnitatud metallist silt tekstiga "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Fundamentaalreeperiga kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude (üle 100 km) keskele ja veemõõdupostide (mareograafide) lähedusse.
annaabi.ee 
