esitused 1 Armastuse objekt- üldjuhul on ta idealiseeritud, kogu tähelepanu keskendub talle Armastatut ülendatakse- ei nähta vigu, ülistatakse Sundmõtlemine- vaatas otsa, tähendab, et meeldin talle, sundmõtlemine on see, et teda ei saada peast välja ka, iga detail seostub temaga. 2 Tunded muudkui keerlevad- hõljuvad tunded, ei tohi võtta isiklikult, võivad olla tõrksad või ülevoolavalt rõõmsad Tohutu energia isupuudys- vähemalt kuu aega või rohkem, maailm on muutunud. Kuntsnikel on muusade leidmine vajalik, intspiratsiooniallikad. Tujumuutused Emotsionaalse liidu igatsus- koos on hea olla, otsitakse emotsionaalset sidet Vihjete otsimine- siin nüüd sümbolite teema, ta ütles nii, et mis see tähendada võiks Pioriteetide muutmine- jäätakse suhteid pooleli, mis tegelt võivad olla palju vettpidavamad suhted, jäetakse koole, tööd. 3 Emotsionaalse sõltuvus Empaatia Ebaõnn suurendab kirge- suuremad täitumatuse kinnisideed, ebaõnn võib
Suur roll oli perioodikal. Ksülograafiline meetod kaotas oma pikka aega valitsenud seisundi. Võeti eeskujuks euroopalikud trükikojad ja seal kasutatavad trükimeetodid. Ajalehed hakkasid etendama suurt osa nii Jaapani poliitilises kui ka kultuurielus. Eriti tähtsat osa hakkas perioodika etendama pärast parlamentaarsele korrale üleminekut. ( Sealsamas 2008: 135) Jaapani kujutavas kunstis avaldunud Euroopa mõjud olid rahvuslike kuntstile esialgu negatiivse toimega. Paljudel jaapani kuntsnikel tekkisid tõsised majanduslikud raskused, mõned neist olid sunnitud loobuma traditsioonilise jaapani kunsti viljelemisest ja hakkama jäljendama lääne kunsti. Kuid juba 1880. aastalel hakkas arenema liikumine jaapani klassikalise kunsti taassünni eest. 1890. aastate keskel tugevnesid lääne mõjud jaapani kunstis. Tekkis tendents arendada rahvuslikku kunsti lääne tehnikat kasutades. Nii segunesid jaapani kujutava kunstis mitmed mõjud, mis
loomingu kohta. Järjest vähem kirjutatakse antiikzanrides ja järjest vähem püütakse jäljendada antiikautoreid. Sellel vormil peab olema sisuline põhjendus, ei kaitsta suvalist vormi. Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile