Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument. Tihti panid romantikute klaverikontserdid esitaja tehnilise võimekuse viimse piirini proovile, tekkis virtuoosikultus. Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika, mis laenas süzeesid kas kirjandusteostest, kujutavast kuntsist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poeleemika programmilise ja absoluutse muusika e väljendusesteetika ja formaalesteetika pooldajate vahel. Viimaseid esindas oma kirjutisega ,,Muusikalisest isusast" (1854) muusikateadlane Eduard Hanslick, kelle muusikaliseks iidoliks oli helilooja Johannes Brahms.
võinud kehtestada makse ilma seisuste esinduskogu nõusolekuta. Aga ta saatis need hoopis laiali 1614.a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks. Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14. Ta hakkas riigiasju ise ajama. Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist
Joonis 4. Leivakorv (Onemansblog, 1926) 3.2. Madridi sõpruskond Alguses elas kunstnik Madridis täielikus eraldatuses ja pühendus vaid õpingutele. Varsti aga tutvus ta ühiselamu teiste elanikega, sealhulgas Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Luis oli rikka ärimehe poeg Aragónist. Ta elas 1917. aastast Dalíga samas ühiselamus. Alguses õppis ta inseneriks, kuid asus siis õppima entomoloogiat ja lõpuks ajalugu. Buñuel oli seltskondlik ja kuulus mitmesse avangardsest kuntsist ning kirjandusest vaimustunud intellektuaalsesse rühmitusse. Ta tutvustas Salvadorile ka Madridi ööelu. Portree, mille Dalí temast maalis väjendab kunstniku sügavat imetlust sõbra sihiteadlikkuse ja intelligentsuse vastu ning kujutab meisterlikult Luisi üleolevat küpsust. Eriti lähedaseks sõbraks sai Salvador hispaania luuletajast näitekirjaniku Lorcaga, kellega ta sageli hommikuni vestles ja ka koos töötas