Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem
Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 4 kunstlik valgustus vs loomulik päevavalgus Loomulik valgustus on tehisvalgusega võrreldes inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga Kunstvalgusega sellise valgustiheduse saavutamiseks on vaja kulutada suurel hulgal energiat ja tulemus ei saa ikkagi sedavõrd mugav. Põhiline erinevus on selles, et päikesevalgus on teise iseloomuga, valgus hajub ühtlasemalt ja peegeldub tihti ka maapinnalt üles- moodustades ühtse tervikliku valguspildi, kunstvalgusega on sarnast tulemust saavutada väga keeruline - kasvõi seetõttu, et enamikes meie büroodes on põrand praktilistel kaalutlustel tume ja ei peegelda valgust tagasi.
hoone kaheksandale korrusele. [7] Taaskord oli Koolhaas pannud abstraktse moodsa arhitektuuri kaldpindadega kinni läbipaistvasse klaastahukasse. 2004. aastal sai Koolhaas lõpuks ära realiseerida esimese raamatukogu hoone, mida ta oli varasemalt korduvalt võistlustele esitanud. Seattle'i keskraamatukogus sai tähtsaks ruumiprogramm, kuna raamatukogude funktsioon ja tähtsus on infoajastul muutunud. Raamatukogu ei ole enam vaikne kunstvalgusega nurgakene, vaid avarate ruumide ja avatud fassaadiga hoone, mis asub otse liikluskeerises. [7] Teine Richard Westoni raamatusse pääsenud teos on 2005. aastal valminud Casa de Musica Porto linnas Portugalis, mis pidi olema tähtteos Porto 2001. aastal kultuurilinnaks olemise puhul, kuid valmis 4 aastat hiljem. See oli Koolhaasi püüd saada lahti kingakarbi- kujulise saali järgi kuju saanud kontserdimajast. Selle asemel on majal erikujuline vorm, millest on eraldatud kontserdisaali maht
annaabi.ee 
