Elulugu...................................................................................................... 2 2. Tehtud töö................................................................................................. 3 3. Pildid......................................................................................................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda
Navitrolla (Heiki Trolla) Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei
liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente
moega ja lõpetades büroo seintega. Pierre Cardini isiklik aastasissetulek ulatub kümnetesse miljonitesse dollaritesse (firma käive on üle kahe miljardi), ent sellegi poolest kirjutab Cardin ise alla kõigile arvetele, mis firmast raha välja viivad. Numbrite lugemist õppis Cardin juba Teise maailmasõja ajal, töötades Prantsuse Punase Risti ametnikuna. 1956. aastal küsis Cardin (esialgu põhiliselt iseendalt): miks piirata kunstnikunime kandvate rõivaste turgu käputäie naistega, kes suudavad ühe kleidi eest maksta 300 naela või rohkem? Miks mitte kinnitada sedasama silti valmisrõivastele ja anda vabrikul litsents nende valmistamiseks? Selle tookord hullumeelseks peetud ideega püüdis võlgades Cardin päästa oma moemaja hukkumisest. Ja ta oli edukas: lisaks valmisriietele müüakse Pierre Cardini kaubamärgi all enam-vähem kõike, alates rõivastest ja lõpetades köögikappidega. 1959.aastal
kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente