Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood Retsensioon Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Saaga. Islandi kunsti lood. Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu
Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud õppevaheaegadest, millal ta loomingu peakangelaseks oli inimene, pöörab Kristjan Raud seekord tähelepanu loodusele. Valmiv sari mõjub luulena. Midagi nii omast ja sooja polnud seni meie kunstis maastiku kohta veel keegi öelda suutnud. Sarjast hüüab kodusust, mille loovad intiimsed, väiksed, tihedalt puude varju surutud külakesed, vastupandamatut igatsust, mida sisendavad mereavardus ja kaugustesse kulgevad teerajad. 4)Ta kuulub nende kunstnikude hulka, nagu ta ise ütleb " kes otsib loodust". Loodus äratab mõtted ja tunded nagu lindude karja üles. 5) Nagu Muhu motiivid, nii kuuluvad kunstniku loomingu algperioodi ka õppevaheaegadel Pakri saarel ning kodus Rakveres ema juures tehtud joonistused ja õlietüüdid. 6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Azbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka
Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam". 1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose
annaabi.ee 
