vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi(flööt). (Samast) Meiji ajajärgul (1868–1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule. Huvi kohaliku traditsioonilise muusika järgi vähenes tänu mitmetele lääne muusikastiilidele. (Samast) TRADITSIOONILINE JAAPANI MUUSIKA Traditsiooniline jaapani muusika jaguneb kunstmuusikaks ja rahvamuusikaks. Kunstmuusikal on mitu eri stiili, igaüks neist kujunes välja eri ajalooperioodil. Üldiselt mängib vokaalmuusika Jaapani ajaloos palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. (L.Ambos 2014) Traditsiooniline jaapani muusika arenes välja jaapani traditsioonilistest teatriliikidest (nō, kabuki, bunraku). Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud Jaapani algasukate
,,ühes hingamisest", kontserdil modifitseerub ta samuti ,,ühisväärtuseks", seekord on põhirõhk võimalikult täiuslikul kunstilisel ja mängutehnilisel tasemel esitatud muusikapala nautimisel, mis loomulikult ei välista kuulajal ka religioosse elamuse saamist, kuigi kontserdikuulaja on religioosses mõttes reeglina passivsemas rollis kui kirikuteenistusel osaleja. Üht ja sama heliteost kõlbab niisiis lahterdada nii kiriku-, kristlikuks kui ka kunstmuusikaks. Vaimulik muusika ,,On olemas ühendus muusikalise fraasi algelise pildi ja ühe väga keerulise teise maailma vahel, mida me kanname endas ja mis tegelikult kõike määrab; aga seda ei saa seletada" (Arvo Pärt 2005). Vaimulik muusika võiks olla see suur vihmavari, mille alla koondada kõik religiooniga seotud helilised väljendusilmingud: kiriku- ja kristliku muusika, vaimulikud rahvalaulud,
Ka siin on bassi- ja meloodiarütmi vahel kõikumine, kuid see pole nii sujuv ja elastne kui blues'ipianistide juures, vaid jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade struktuurigaRagtime pöördus minstrelite etenduste kaudu juba laia kuulajaskonna poole, arenedes seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena. Võib pidada loomulikuks, et just ragtime oma põhiliselt euroopaliku olemusega ja kerge neegerliku värvinguga levis valgete kuulajate hulgas tohutumenuga ja leidis ka akadeemilise haridusega muusikainimeste juures rohkem arusaamist kui tema järel avalikkuse ette astunud autentne jazzmuusika
struktuurigaRagtime pöördus minstrelite etenduste kaudu juba laia kuulajaskonna poole, arenedes Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena
annaabi.ee 
