17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust. Draamas kehtisid 3 põhimõtet:aja, koha ja teguviisiühtsus. 1) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.(Boileau ,,Luulekunst´´) 2 ) Esimese eestikeelse kunstluuletuse kirjutas Reiner Brockmann. 3) 17.saj inglise luuletaja John Milton tõi inglise luule välja madalseisust (,,Kaotatud paradiis´´) 4) Prantsuse valmimeister Fontaine 5) Prantsusmaa suurimad tragöödia esindajad: Corneille ja Racine.
arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema. SOOME KULTUUR JUTUTRADITSIOONID & KIRJANDUS Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks.
nii itke kui ka kalevalamõõdulisi runosid, karupeied kalevalamõõdulist pärimust. Eepiliste runode lauljatest märkimisväärseim on vienalane Arhippa Perttunen, Lönnroti ´"Kalevala" tähtsamaid lätteid. Samast piirkonnast on pärit ka Ontrei Malinen. Silmapaistev sõnakunstnik Mateli Kuivalatar, 1 Lönnroti "Kantelari" muusadest. Suuliselt edasikanduv luule ja kirjutatud sõnakunst Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud rahvapärimus, nt muinasjutud ja eriti lüürilised runod olid altid varieeruma. Itke loodi iga
Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus. Esiplaanil pole vaimulik idee, vaid üldisemad esteetilised põhimõtted. Tallinna gümnaasiumi kreeka k professor Brocmann kirjutas I kunstluuletuse, kes keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi. R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17.saj oli saksa kirjanduses oluline Martin Opitzi luulekäsitlus, mille kaasaegse käsitluse keskmeks oli tungiv soovitus kasutusele võtta
annaabi.ee 
