1701 suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures. 1703 Asutas SanktPeterburgi (Peeter I). 1704 Venelased alustasid korraga Tartu ja Narva piiramist, mis lopes vallutamisega, mitu aastat kestis olukord, kus Eesti idapoolsed alad olid venelaste käes ja ülejäänu rootslaste käes. 1708Tartu, Narva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale ja Tartu lasti õhku. Sellest sündmusest räägib Eesti esimene kunstluuletus Puhja Köstri, KäsuHansu nutu laul " Oh ma vaene Tardo liin". Venelased saavutasid võidu Vinni lahingus, mis jäi viimaseks suuremaks välilahinguks Eesti alal. 1709 Poltava lahing (Ukrainas), kus Peeter I purustas täielikult rootslaste pea väe. 1710 Alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29. September kirjutati alla kapitulatsioonile (allaandmisakt), millega linnad tunnustasid Vene ülem võimu. Peeter I lubas säilitada aadli privileegid
· Tartu vallutamine (12. juuli 1704). · Narva vallutamine (9. august 1704). 1704. aasta lõpuks oli kogu Ida-Eesti Vene võimu all. Sõjategevusse Eesti alal saabus pikem paus,mis kestis 1708. aastani. · Vinni lahing (1708) viimane välilahing Eesti alal (rootslased kaotasid). · Tartu rüüstamine (juuli 1708) linnakodanikud küüditati ja linn tehti maatasa (sündmusikirjeldab teadaolevalt esimene eestlase kirjutatud kunstluuletus ,,Oh! ma waene Tardo Liin", mille autoriks oli Puhja köster Käsu Hans). · Poltaava lahing Ukrainas (27. juuni 1709) rootslased said rängalt lüüa, peavägi purustati. · kapitulatsiooniaktide allkirjastamine Tallinnas (29. september 1710) Tallinn ja Eestimaarüütelkond alistusid Vene vägedele. · Uusikaupunki rahu (1721) - Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooniks 2 miljonit
sünnipäev, ristsed. Nendest sündmustest lähtuvalt kirjutati üksikuid tekste – juhuluulet. Ka Eestis juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus. Esiplaanil pole vaimulik idee, vaid üldisemad esteetilised põhimõtted. Tallinna gümnaasiumi kreeka k professor Brocmann kirjutas I kunstluuletuse, kes keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi. R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17
annaabi.ee 
