Igale riigile antakse mingi limiit ja kui see ületatakse, peab maksma trahvi. Eesti on lihtsalt nisõrd väike riik, et meil jäävad need piirangud kasutamata. Muidugi, kui me just ei ehitaks kõik linnad täid põlevkivielektriaamasid, siis oleksime peagi suurimad Euroopa Liidu kassa täitjad. Kuid seda ei juhtu ja seetõttu jääb Eestil palju puudu, et limiit saavutada. Iseenesest on see ju hea, kuid halb on siinjuures kvootide müümine teistele riikidele. See juba kõlab vägagi kunstlikuna ja on minu silmis üsnagi taunitav tegevus. Ja kahjuks toimivad paljud valdkonnad just nii ning paistab, et Eesti oma iseseisvus ei ole enam see, mis ta oli. Siiski, Euroopa Liiduga liitumisel oleme saanud ka palju kasu. Näiteks kõik need hiiglaslikud toetused, mida Eesti veel täielikult kasutanud ei olegi, rääkimata muidugi sellest, mitmeid kilomeetreid teid on nende rahadega korda tehtud. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, hakati kohe
paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi eest ja püüab edasi anda kõike seda, mida lisaks temale kogesid ka teised sõjas osalenud kaaslased. Remarque puudutab oma teoses ka poliitikat ning on nii teoses kui ka reaalses elus väljendanud, et on patsifist ning taunib sõjapidamist. Kirjanik on väitnud, et
UK keskendus pigem “süsteemi lüpsmisele” eesmärgiga saada võimalikult palju toetusi. Tihedam ühendus regionaalsete võimude ja kodanikuühiskonna vahel Regionaalsed võimud mobiliseeruvad sageli just ühiskondlike huvide tõttu. Tihedam seotus regionaalsete võimude ja kodanikuühiskonna vahel annab rohkem mõtteainet piirkondlikuks mobilisatsiooniks. Ilma tiheda ühenduseta regionaalsete võimude ja kodanikuühiskonna vahel püsib piirkondliku ala mõjuvõim ja loomine kunstlikuna ja ei pruugi jõuda eesmärgini, mis oleks suurendada legitiimsust sellel tasandil valitsuses ja MLG kokkulepetes. Üks tulem, mis Jeffrey välja toob tihedama seotuse näol on see, et tõstetakse regioonide teadlikkust sellest, mis võimalused neil EL-is eksisteerivad. Lisaks teeb see selgemaks EL toimimist kodanike seas. Selline tegevus võib leida aset nii eliidis kui tavakodanike seas. Eliidi seas võib see kummutada
annaabi.ee 
