orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater ,,Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga ,,Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu pidi Läte 1907. aastal loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda ,,Sprenk-Läte". Avaldas raamatud ,,Kunstlaulust ja Solfeggio" (1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti
1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu
juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa
Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm. Aktiivse koorijuhina oli Läte mitmete väiksemate laulukooride asutaja ja ka üks IV üldlaulupeo üldjuhtidest. Sageli astus Läte üles klaveri- ja orelisolistina. zizzle Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. Samuti koostas ja andis ta välja mitu raamatut ja uurimistööd. ( "Kunstlaulust ja Solfeggio" , "Klaverist ja selle ehitusest" ,"Värv-valguse muusika" jt. ) Alates 1932. aastast juhtis ta Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", kus tegeles muuhulgas klaveri konstruktsiooni täiustamisega.Tema loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu- tuntumad neist "Pilvedele", "Kuldrannake", "Laul rõõmule", "Malemäng" on siiani paljude kooride repertuaaris ja kõlanud enamikul laulupidudest. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed,
annaabi.ee 
