salapärane. Joonis 2. Capri motiiv 3.3. Saaremaa motiiv Saaremaa motiiv maaliti aastatel 1913-1914. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud papile. See maal on maalitud sellel ajal, kui Konrad viibis Saaremaal oma tervist ravimas. Saarema motiiv on üks Konrad Mägi esimesi maale, mis kujutab Eestimaad. Maali esiplaanil on kujutatud värvilisi taimi ja põlde. Maali tagaplaanil on kujutatud ühte talu. Taustaks on pilves taevas. Konrad oli esimene kunstnik, kes maalis moodsate kunstivahenditega Eesti halli ja tagasihoidlikku loodust. See maal tundub rõõmsameelne. 5 Joonis 3. Saaremaa motiiv 6 4. Kokkuvõte Konrad Mägi maalis tavaliselt erinevaid maastike, kuid on ka maalinud portreesi. Ta kasutas oma teoseid maalides erinevaid kunstistiile ning sageli kombineeris neid omamoodi. Mina arvan, et Konrad Mägi teosed on väga omapärased ning kujutavad
mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas. Nüüd aga vaatame seda, kuidas moodne digitaalne tehnoloogia on muutnud filmikunsti. Alati ei pruugi olla nii, et minnakse reaalsusest ebareaalsusesse. Ühest ,,dimensioonist" teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel
mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas. Nüüd aga vaatame seda, kuidas moodne digitaalne tehnoloogia on muutnud filmikunsti. Alati ei pruugi olla nii, et minnakse reaalsusest ebareaalsusesse. Ühest ,,dimensioonist" teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel
mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas. Nüüd aga vaatame seda, kuidas moodne digitaalne tehnoloogia on muutnud filmikunsti. Alati ei pruugi olla nii, et minnakse reaalsusest ebareaalsusesse. Ühest „dimensioonist“ teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel
annaabi.ee 
