Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. Maalikunst Keskajal Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud
Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias
Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. XIX sajandi teiseks pooleks arenes just maalikunstis välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv". Romantismi
Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti suurtele jahiloomadele (mammut, piison, metshobune, põder). Saaki varitsedes ja
Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia. 1850
annaabi.ee 
