mõjuvad. Kokkuvõtteks teeb Margit Sutrop kõiki eelnevalt väljatoodud uurimusi arvesse võttes järelduse, et kuigi kunsti intitutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse mis on kunst, satub intstitutsionaalne kunstiteooria ka ise pidevalt selle koha pealt kimbatusse. Analüüsi tulemusena võib öelda, et kõiki need katsetusi kunstidefinitsiooniks võiks vaadelda pigem kui lihtsalt katseid öelda, mis on kunst kõikides eri kunstipraktikates. Kui unustada pidev vajadus defineerida kunsti igal pool ja igal ajal võiksid need kõik teooriad olla hoopis apiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. - Iseloomusta artikli keelekasutust ja stiili. Mis eristab seda teistlaadi tekstidest (näiteks ajaleheartiklitest)? Teadusteksti iseloomustavad äärmiselt täpsed definitsioonid. Artikli tekst on üheselt mõistetav ja annab edasi selge info.
XX sajandi teine pool tõi kaasa robootilise kunsti integreerimise infotehnoloogia ja muu tippteadusega. Esimese robootilise skulptuuri autor Edward Ihnatowicz (1926-1988) kasutas oma teose ,,The Sensterit,, (1969-1970) liikuma panemiseks juba arvutit.( http://en.wikipedia.org/wiki/Robotic_art ) Inglismaal tegutsev kunstnik Stelarc tegeleb oma loomingus kehalisuse, keha piiridega ning nende mõistmisega tänapäeva ühiskonnas. Ta kasutab oma keha lõunedina äärmuslikes kunstipraktikates ning tema jaoks ei ole huvitav mitte futuristlik fantaasia vaid reaalsete võimaluste katsetamine. Stelarci jaoks on kunstnik kui ühiskonna häirekell mille ülesandeks on eelootavat aimata ning osaliselt läbi mängida. Kunstnik kirjutab: ”Arusaamine, mis on keha ja kuidas ta toimib, on muutunud problemaatiliseks seoses geenide kaardistamisega, soovahetusega, jäseme proteesidega ja neuraalsete implantaatidega. Me loome fraktaalset liha ja fantoom-liha
selle mõiste kasutus muutub ja laieneb pidevalt. Ent see ei pea sugugi tähendama, et ühe kunstimaailma piires ei saaks öelda, mis on kunst. Kunstipraktikaid võib ju olla palju, nad võivad tekkida ja kaduda, eksisteerida ka kõrvuti. Mulle tundub, et neid "traditsioonilise esteetika" esitatud kunstidefinitsioone, mida analüütiline kunstifilosoofia nii väga nahutas, võiks vaadelda lihtsalt kui katseid öelda, mis on kunst kõigis eri kunstipraktikates. Kui unustada nende ambitsioon -- defineerida kunsti igal pool ja igal ajal -- siis on nad meile abiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. Kirjandus Beardsley , Monroe . 1976. Is Art Essentially Institutional? -- Culture and An. Ed. by L. Aagaard-Mogense. Nyborg and Atlantic Highlands Beardsley , Monroe C. 1982. Redefining Art. -- The Aesthetic Point of View: Selected Essays. Ed.byM. J. WreenandD.M.Callen. Ithaca: Cornell University Press, pp. 298-315 Beardsley , Monroe 1983
annaabi.ee 
