et kuigi kunsti intitutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse mis on kunst, satub intstitutsionaalne kunstiteooria ka ise pidevalt selle koha pealt kimbatusse. Analüüsi tulemusena võib öelda, et kõiki need katsetusi kunstidefinitsiooniks võiks vaadelda pigem kui lihtsalt katseid öelda, mis on kunst kõikides eri kunstipraktikates. Kui unustada pidev vajadus defineerida kunsti igal pool ja igal ajal võiksid need kõik teooriad olla hoopis apiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. - Iseloomusta artikli keelekasutust ja stiili. Mis eristab seda teistlaadi tekstidest (näiteks ajaleheartiklitest)? Teadusteksti iseloomustavad äärmiselt täpsed definitsioonid. Artikli tekst on üheselt mõistetav ja annab edasi selge info. Sõnavara annab infot (sh fakte) edasi ilma kõneleja suhtumist liigselt rõhutamata, neutraalselt ja objektiivselt. Info edastaja isikule pööratakse väga vähe tähelepanu, sest oluline on sõnumi sisu,
Kunstipraktikaid võib ju olla palju, nad võivad tekkida ja kaduda, eksisteerida ka kõrvuti. Mulle tundub, et neid "traditsioonilise esteetika" esitatud kunstidefinitsioone, mida analüütiline kunstifilosoofia nii väga nahutas, võiks vaadelda lihtsalt kui katseid öelda, mis on kunst kõigis eri kunstipraktikates. Kui unustada nende ambitsioon -- defineerida kunsti igal pool ja igal ajal -- siis on nad meile abiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. Kirjandus Beardsley , Monroe . 1976. Is Art Essentially Institutional? -- Culture and An. Ed. by L. Aagaard-Mogense. Nyborg and Atlantic Highlands Beardsley , Monroe C. 1982. Redefining Art. -- The Aesthetic Point of View: Selected Essays. Ed.byM. J. WreenandD.M.Callen. Ithaca: Cornell University Press, pp. 298-315 Beardsley , Monroe 1983. An Aesthetic Definition of Art. -- What Is Art? Ed. by H. Curtler. New York: Haven, pp. 15-29 Carroll , Noel 1996. Dickie, George
samuti kunsti algse maagilis-kultusliku ja rituaalse tähendusega. Tehniliselt reprodutseeritavas kunstis muutub ebaoluliseks originaali/autentsuse ja koopia problemaatika, sest iga tõmmis on samaväärne algteosega. Kunst mineta oma erilise väärtuse, autonoomia ja autoriteedi. · Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku
annaabi.ee 
