Kristuse haudapanek 4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576.a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas. Pärast kohtumist keiser Karl V sai Tizianist keiserlik õuemaalija. 1530.a-st alates muutus Tiziani loomelaad rahulikumaks ja ta sai juhtivaks portretistiks. Hilisloomingus komponeeris Tizian eelkõige värvustest lähtuvalt. Täiendavate sideainete lisamisel pikendas ta kuivamisprotsessi ja maalis lõpuks "rohkem sõrmede kui pintsliga". looming: Flora Urbino Veenus Keiser Karl V Autoportree Kibuvitsakroon Assuanta e. Maarja taevaminek Madonna Pesaro perekonnaga 5. Giorgione (teg
17.saj Roomas polnud ühtset maalikoolkonda, pigem mitu eri suundumust. Ühel pool kindlasti Carracci akademism ja teisel pool Caravaggio realism. Accademia di San Luca asutati 1593. aastal Federico Zuccari algatusel. Põhieesmärgiks oli anda kunstnikele haridust. Selle alla kuulusid juhendamine, natuurist joonistamine kui ka kunstiteooriaalased loengud ja arutelud. Akadeemiat juhtis valitud president (Principe), kunstnikust liige, keda nõustasid consiglierid. Saavutas suure kontrolli kunstipoliitikas, kõik avalikud tellimused läksid selle asutuse kontrolli alla. Liikmeteks nii kohalikud kui välismaised kunstnikud, nende hulgas Velazquez, Poussin ja Lorrain. Academie de France asutati 1666 Colbert`i initsiatiivil. See oli kui Pariisi Akadeemia haru. Selle eesmärk oli Pariisi Akadeemia andekatel õpilastel jätkata nelja-aastase stipendiumi abil õpinguid Roomas ja elada seal. Tasuna oodati, et õpilased teeks Roomas sealsetest kõige
edumeelse maine. Läänes levivatele radikaalsetele suundadele otsitakse kohalikku kaunist ja nõuetekohast kuju. Abrtaktne kunst leiab väljundi geomeetrilises kunstis. Kohalikust kaosest ja lohakusest kasva b pöörväärtusena puht esteetilise tagaajamine. 1970. aastatel muutus kunsti sõna kandjaks almanahh ,,Kunst". Mis teoretiseerimise ja kunstiajaloo materjalide vahele pikkides, püüdis esitada maksimaalselt välismaist materjali ja hoogu anda kohalikele noortele. Kunstipoliitikas ei saanud üle Üleliiduline Kunstnike Liit täielikult peatada siinseid piiriüleseid mõjutusi ja tundus toimivat kokkulepe, et seda tuleb vaid kohalikul tasandil hoida ja mitte mingil juhul mujal esitada. Kohalik Kunstnike Liit toitis tublisti selle hingekirjas olijaid. Nimekirja pääsemiseks pakiti ka oinad lambanahka ja Moskva silmis oli kõik korras. Niisiis sai näiteks L. Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana.
annaabi.ee 
