linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Nunnatorn
Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud
viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut. Valdava osa hõlmavad sellest eesti kirjandus ja kirjandusklassika. 1958-1961. aastani õppis E. Ootsing Tatru Kunstikoolis,mille lõpetas maali ja kunstipedagoogika erialal ning sai ka üldharidusliku kooli kunstiõpetajaks. 1961-1966. aastani omandas ta aga graafika- ja kunstniku-kujundaja eriala. Ta oli vabakutseline kunstnik, kuid samuti ka Eeti Kunstnike Liidu vastutav sekretär. Töötas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1980-1988. aastani ning on tänini Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja. Näitustel on ta esinenud alates 1964. aastast. E. Ootsingu maal Enno Ootsing
Eppingi ja Grusbeke-tagust tornide ning nendevaheliste linnamüürilõikudega. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi KODULINN. Nunnatorni idaküljega kokku ehitatud, 1902. aastal valminud ja insener Arthur von Hoyningen-Huene[2] poolt kavandatud neogooti stiilis hoones aadressil Suur-Kloostri tänav 11a, kus asub Eesti KunstiakadeemiaKunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetoolid ning Kunstiteaduste Instituut. Kuldjala torn Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, aadressil Gümnaasiumi tänav 1a. Kuldjala tornist vasakul asetseb Saunatorn ja paremal pool Nunnadetagune torn. Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voet pärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool
annaabi.ee 
