riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal 15. sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse
BAROKK AUSTRIAS JA SAKSAMAAL. ROKOKOO Nagu öeldud, omandas barokkarhitektuur igal maal pisut erinäolise ilme. Austria arhitektuuris oli barokiajastu kõige säravamaks perioodiks peale gootikat. Sellel õitsengul oli mitu põhjust. Ennekõike on barokk religiooniga ja isepärase müstilisusega seotud kunst. Tema õitseng Austrias järgnes Trento kirikukogule ( 16. saj. keskel ), Austria tollastest valitsejatest, Habsburgidest, said innukad vastureformatsiooni toetajad ja kunstimetseenid. Pärast türklaste lüüasaamist Viini piiramisel 1683. a. vallutas maad vabanemise eufooria, mis avaldus ka arhitektuuris ja kunstis. Austria barokile on omased ebareeglipärased kontuurid, vormide küllus ja ornamentide rohkus, millega taotletakse eelkõige liikumist ja dünaamikat. Iseloomulikud on musta, valge ja kulla kontrastid. Esimese arhitektina tõi austria barokile kuulsust J. B. Fischer von Erlach ( 1656-1723 ), kes alustas 1696. a. kuninga suvelossi Schönbrunni ehitamist
Renessansiaedade plaanid annavad tunnistust sellest, et aed ja maja ei moodustanud ühtset arhitektuurset ruumi, arengu suund on aga sinnapoole. Maja ja aia stiililise kooskõlani jõutakse barokiperioodil (16. saj lõpp - 17. saj). VILLADE ARENG: Villa Medici Villa d'Este Villa Lante. Renessansiajast on juba teada aedade autorid. Itaalia linnades valitsesid renessansiajastul perekonnadünastiad, näiteks Este ja Medicite perekonnad, kes olid samal ajal ka esimesed kunstimetseenid ning kes palkasid endale arhitekte, ehitajaid ja kujundajaid, et luua oma villade ümber kauneid aedu. Need aiad oma monumentaalsuse ja veerohkusega polnud algul renessansile sugugi tüüpilised. Samas oli neil sarnaseid jooni lihtsamate aedadega: kompositsioonis olid hekkidega piiratud aiaosad, puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust.
annaabi.ee 
