Jooniseid, projekte ja fotosid saadi nii Anu Kotli arhiivist, Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust kui Vabariigi Presidendi Kantseleist. Lisaks kasutati pildimaterjali internetis leiduvatest allikatest, sh Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt. 2.1.5 Koostamine Kogutud materjali professionaalsel tasemel esitlemiseks oli kaasati näituse kuraatorina kunstiteadlane Karin Paulus. Ühiselt valiti välja pildimaterjal ja koostati tekstid. Slaidiesitluse Alar Kotli kunstiloomingust koostas Mirjam Savisto. Slaidiesitluse isa eluloost läbi tema tööde koostas Anu Kotli. Arvutimängu Alar Kotli hoonete tundmiseks tegi Kairo Pohlak. 2.1.6. Kujundamine Kogu näituse kujunduse, alates tunnusgraafikast lõpetdes näitusetahvlite teostamisega, autoriks oli disainer Tim Martin Kenkmaa disainibüroost Velvet. Sama ettevõte korraldas ka näitusetahvlite valmistamise. 2.1.7 Näituse ülespanek
juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur. 1915 aastast alates tegeles kogu aeg kunstnikuna esinedes oma töödega ka mitmetel näitustel. Ühtlasi osales Tori Muuseumi Ühingus nii nooruses kui ka elu lõpul ja lõi ka sarja töid Tori teemadel. Kunstnik Enno Ootsing mainib Pulsti kohta, et tema intensiivne töö vanavara kogujana ja muuseumide asutajana langeb eelmise sajandi esimesse poolde, avalikkusele nähtavam ja olulisem osa kunstiloomingust aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö ja Eesti Vabaõhumuuseumi ning Muusikamuuseumi asutamine. Ometi on hinnatav tema panus ka kunstivaramusse, arvestades, et tema maalija käekiri oli valdavalt impressionistlik. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulst oli suur kunstnik. Oma mälestuskillud August Pulstist kui head impressionistlikku maalikultuuri esindavast kunstnikust on kirja pannud graafik Enno Ootsing.
kord, tegeles kunst palju töö teemaga. Töö täiustab inimest, tõstab esile uusi esteetilisi vajadusi ja loob tingimusi nende arendamiseks. Vaba töö tähtsaim; kommunistlik kasvatus esteetiliste nähtuste eesmärk oli kasvatada inimesi, kes on suutelised võitlema ja üles ehitama kommunismi. Ideoloogiline ajupesu kunsti kaudu; idee kunstilisest isetegevusest ehk asjaarmastajate massilisest kunstiloomingust. Professionaalsete kunstnike kõrval tegutsesid rahvatantsijad, koorid jm kunstilise isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin. Leidis väljundi sotsialistliku realismi kunstimeetodis