1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika - Mis on ilu olemus? Mis on kunstiteose mõte/olemus/piirid? Milline on kunstniku loomus? Mis printsiip/struktuur/omadus on see, mis teeb asja ilusaks? Kas too omadus asub objektis või sõltub millegi ilusakspidamine vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Kas kunstiloomingul on printsiibid, mis eristavad seda teisest tegevusest? Poliitikafilosoofia- Milline on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Miks meil riik üldse on? Mille pinnalt riik tekkinud on? Milline on indiviidi ja riigi vahekord? Mis on riigile allumise/allumatuse mõte? Mis on indiviidi poliitilised õigused? (nt inimõiguste kontseptsioon) Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid? Keelefilosoofia - Mis on keel? Milline on inimese ja keele vahekord
poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks? Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Saab küsida piiride järele, subjektiivsete protsesside kohta, kas kunstiloomingul on printsiibid? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest? Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivse ilu teooria - objektis endas otsitakse ilu. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised. Varasem teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil
valdkonnas. Hiljem siis tegeleb ka kirjanduslooga (ka A.W. Schelegel) - võrdleva kirjandusteooria ühed loojad. Schlegel kirjutab antiikse ja uuema kirjanduse loo ja paneb selle kokku loengute alusel. Astub katoliku usku. A.W. Schlegel - 1767-1845?. Otsest mõju oma ajastu kultuuris rohkem. Friderichi vanem vend, tema kodus käisidki Jena ringi liikmed. Alguses tegeles antiigiga oma õpetajate mõjutusel, on ka samuti kirjutanud luuletusi ja tema elus on kunstiloomingul suurem roll kui ta venna elus: "Luuletused" 1800, ühe draama, ühe lõpetamata draama, tema üks tähtsamaid rolle on tõlkija roll. Koos Ludwig Tieckiga tegelenud tekstide vahendamisega saksa keelde ja temalt pärinevad tollased Shakespeare'i tõlked. Mingitel aegadel on tõlkel väga suur roll kultuuri olemises, mis moodi kultuur on. Kokku tõlkis 17 teose nagu "Romeo ja Julia", "Torm", "Suveöö unenägu". Peamiselt ajalookroonikad, mida on Shakespeare'il palju. Lisaks tõlkis "Itaalia,
annaabi.ee 
