Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne
ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Adorno (1903-1969) visandas kultuuritööstuse idee essees "Fetisi iseloomustus muusikas ja kuulamise taandareng". Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad. Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno)
· totalitarismi esiletulek (fasism) · massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas