Dunajevskini. Robert Schumann Robert Schumann on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Tüüpilise romantikuna oli ta vastuoluline kuju. Ühest küljest oli ta tuline võitleja progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, mis avaldub eriti ta kriitiku tegevuses. teisest küljest- põrgates kokku tegelikkuse raskustega, põgenes ta sellest, nagu kartes tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Samal ajal, kui ta kunstis oli uute novaatorlike ideede pooldajaks, püüdis ta ühiskondlik-poliitilistest küsimustest eemale hoiduda (paljus on see seotud Schumanni haigusega- närvidega, kuna Schumann suri vaimuhaiglas).
vabaduse ja rõõmu ideed. Püüdu läbi kannatuste võidule. Schuberti sümfoonial on kaks osa. Säilinud on visandid ka kolmanda osa jaoks. Oma eluajal helilooja seda teost ei kuulnud. Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis ta veel klassitsistlikke põhimõtteid. 3) Schumann ütles: "Mõistus eksib, tunded- mitte kunagi". See väljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse. Ühest küljest võitles ta progressiivsete kunstiideaalide, kunstitõe ja rahvalikkuse eest, teisest küljest lõi omaette fantastilise unistuse maailma. Schumanni loomingule on omane suur tunneteväljendus nn Schumann'lik hoog. Loomingus nihkus esplaanile romantsimi elurõõmus pool. Elas kaasa revolutsioonile mis kjastus ta loomingus. Teda inspireeris ta naine Clara. Instrumentaalmuusikast lõi klaveritsükli ,,Karneval". Sümfooniatest tuntud ,,Kevadsümfoonia" ( 4 osa) 4) Transkriptsioon on ümberkirjutus
Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Praegune kunstiline juht on Richard Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner. Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud. Kasutatud kirjandus: Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner uute kunstiideaalide taotleja. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934. Muusikaajalugu keskkoolile, 8. trükk Kirjastus Valgus, Tallinn 1988. http://et.wikipedia.org/wiki/
asendis ei näinud ta enda ettegi. Kirja lugemiseks pidi ta selle kõrgele pea kohale tõstma. Normaalse nägemisnurga taastumine võttis hulga aega. 1536. aastal on ta Vatikanis, et maalida Sixtuse kabeli altarimaali. Sünnib Michelangelo loomingu tippteos "Viimane kohtupäev", mille kallal töötas ta kuus aastat. Ta lõi maali täiesti üksi, ilma ühtegi abilist kasutamata. Püüdes luua ilmekat, grandioosset vormi, asub Michelangelo maaliga üle renessansi kunstiideaalide piiri. Teosest ühkub vägivaldsust, ilmnevad esimesed barokile iseloomulikud jooned: Kristus ei ole pildil mitte majesteetlikus rahus troonil istuv Lunastaja, vaid vägilase kehaehitusega gigant, kes patuseid leegitsevas vihas viimse hukatuse poole läkitab. Viimsepäeva kohtupidamise teema oli eakale Michelangelole südamelähedane: ta nägi maailmas valitsevat ülekohust ja ebaõiglust ning mõistab selle teosega kohut inimkonna üle.
annaabi.ee 
