Kunstinäituse külastus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis võis taaskord külastada vägagi huvitavaid näituseid. Põhirõhk oli suunatud "Wiirald värvides" näitusele, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti teosed 15 puugravüürist tõmmist "Absindijoojad" (1933) ning 17 värvilisest akvatintast tõmmist "Eesti neiu" (1942) . Veidi pisemas saalis võis vaadata Lilian Meisteri valmistatud 1001 padja näitust "1001" ning kolmandas saalis said vaatajad nautida Pärnu oma kunstnike töid. Kõige enam pakkus mulle huvi näitus "1001". Oli väga huvitav vaadata, kuidas ühes ruumis nii palju tillukesi patju ripub. Eriti meeldis mulle neid võrrelda, sest nad kõik olid nii omapärased oli kauneid, stiilseid ja klassikalisi patju, kuid samas ka tumedaid, igavaid ning tülgastavaid. Peas käis läbi korduvalt mõte, et kuidas Lilian Meisteri küll viitsis nii peenet näputööd teha ning kust tulid kõik ta mõtted. Minu isiklikuks lemmikuks ol...
Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Keskraamatukogus Pärnus elava naise Luule Luuse näitusel ,,Haldjamaailm". Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus ,,Pallase" meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus ,,Külastades Egiptust". Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja olukordades. Kunstnik andis edasi loodusharmooniat ja värvide pastelset ühtes...
paratamatusele. Näitus kui tervik avaldas muljet nii mulle kui ka minu kaaslastele. Sain näha teiste inimeste mõttemaailma läbi kunsti, ammutasin neilt inspiratsiooni oma uuteks loometöödeks nii fotograafias kui ka mustrite joonistamises ning avardasin oluliselt oma silmaringi. Valisin külastamiseks selle kunstinäituse, sest moeillustratsiooni väljendati kaasaaegselt (kunstnikud, vahendid, looming) ning ühtlasi olen moest väga huvitatud. Näitus oli perfektne moe- ja kunstihuvilisele tüdrukule. Teos, mis kõnetas mind kõige rohkem, oli kindlasti Britt Samosoni “Polish drip”. Teose kõrval ega ka internetis ei ole tehnikat kahjuks maintud, kuid eeldan töö tausta põhjal, et tegemist on akrüülvärviga. Tähelepanu äratas esimesena lillakates toonides modelli nägu. Tüdruku näoilme, soeng, riietus ja poos meenutavad mulle modellitöö peidetud külgi ja telgitaguseid. Teos võib väljendada visandamisel või pildistamisel tütarlapse tundeid:
See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata. Sprengel lubas Antsul isegi oma ateljees harjutamas käia ja oma värve kasutada. Peale ema surma 1886. a. suvel õnnestus isalt veidi raha nõutada, et sõita Peterburi Kunstide Akadeemia vastuvõtutingimustega lähemalt tutvuma. Ühtlasi käis ta ka nõu küsimas J. Kölerilt, kuid paraku valmistas see käik pettumuse. Kuulus kunstnik ja rahvasõber ei andnud noorele kunstihuvilisele õieti mingit nõu, vaid muudkui kordas, et kunstnikuks saamiseks pidavat palju, palju raha olema. Hoopiski leidis Ants parema kunstisõbra enda jaoks J.Kleveri, kes tutvudes tema töödega soovitas tingimata edasi õppida. Lisaks kutsus ta Antsu korduvalt oma ateljeesse, mis andis võimaluse jälgida nimeka kunstniku tööd ning kuulda tema arvamusi ja mõtteavaldusi.Kuid siiski polnud otsekohe akadeemiasse vastuvõttu minna taotlema,sest ees oli väeteenistusse minek
annaabi.ee 
