õpetajate kolleegium. Waldorf-kooli õppeprogramm põhineb teadmisel, et iga inimene läbib oma sisemises arengus perioodid, mis oma olemuselt vastavad inimkonna ajaloolistele kultuuriperioodidele. Õppeprogramm arvestab lapse loomulikku arengurütmi ja toetab kujunevat eneseteadvust. Algklasside õpilane kogeb maailma veel väga elamuslikult ja õpib valdavalt jäljendamise abil. Teoreetilise materjali osakaal hakkab kasvama alles 4.klassist alates. Waldorf-koolile on iseloomulik kunstiainete suur osakaal, seda ka vanemates klassides. Õppekavas on maalimine, joonistamine, plastika, näitekunst, muusika, arhitektuur, käsitöö, häälekujundus ja liikumiskunstid. Ka teoreetilisi aineid läbib kunstiline element. Kogu õppetegevus waldorf-meetodiga on kunstipärane ja loov. Eesmärgiks ei peeta võimalikult suure hulga teadmiste omandamist, vaid vaba ja loovat protsessi. Loovas kunstipärases tegevuses leiab peale intellekti rakendust ka tahe ja tundeelu - seega inimene tervikuna
Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal. Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete komponentide eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest.
· loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ............................................................................................................ Õppeaasta alguses valitakse loovtöö teemad, mis tulenevad õppeaineid läbivatest või