Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid. Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine õpetus seisnes kreeka ja rooma autorite tekstide lugemises ja päheõppimises., kõneoskuse arendamises. Haritud inimene pidi oskama kreeka keelt. Ka õpetajad olid kreeklased. Alates 16
hambaarste. 1728 teos 848 lk ,,Suukirurgia ja hammaste ravi" anatoomia, ravi, taastamine, illustratsioonid. Kogu Euroopas oluline õpik, kadus käibelt habemeaja- hambaarst. kirurg. Tsentrum hambaravis Prantsusmaa. Järgnes Saksamaa, Inglismaa. Seoses Ameerika koloniseerimisega koondus ka hambaarst Inglismaalt USAsse. John Baker 1760 läks USAsse, tinglikult USA hambaravi algus. 19.sajand Ameerika hambaravis juhtiv riik. Kunsthambad. 1770 esimesed portselanist kunsthambad. Alexis Duchateau. 1790 disainiti esimene hambaravi tool Josiah Fagg. Pikendatud käepidemed, reguleeritav peatugi, konstrueeriti ka esimene jalgpedaaliga hambapuur. John Greenwood. Eestis 1930 aastatel aeglane jalgpedaal tõrkeks arstid. Mehaaniline asendus elektrilisega igale poole elekter ei jõudnud. Meditsiin 19.sajandil Algas töötuslik pööre masinad. Meditsiinis keemia, bioloogia, tehnika. Apteeker Adam Serturner avastas ja uuris oopiumit
juhtida ei lastud, ning otsinud uue, Baierist võimalikult kaugel. LOOBUMINE JA VÄLJAPÄÄS Ludwigi nägu oli muutunud plassiks, kirgedest märgistatuks, see oli pundunud nagu käsn, mis oli imenud endasse ülearu palju ja liiga erinevat. Ta silmad olid muutunud häguseks, pilk tardunuks. Pärast seda, kui ta oli hamba hamba järel kaotanud, oli ta suu sisse langenud; kunsthambad ei tulnud tema puhul kõne allagi. Ta oli muutunud tüsedaks, ta sõi palju ja kugistas kiiresti, ta jõi aina rohkem. Tema käed olid hakanud värisema, tema kõnnak muutunud närviliseks. Elu realiteetidega oli ta olnud kohe algusest peale vaenujalal. Ükski 19. sajandi ajastu faktidest ja faktoritest ei vastanud Ludwigi maailmapildile, kõik need rääkisid vastu tema arusaamadele monarhia olemusest ja monarhia ülesannetest.
annaabi.ee 
