RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simo...
Figuuride alasti kujutamine oli väga uuenduslik. Kehad on edasi antud valgust ja varju kasutades ning muudab nad ruumiliseks, tõelisteks. Sandro Botticelli 1445-1510 Sandro Botticellit peetakse tänapäeval üheks populaarsemaks Itaalia vararenessanssi maalikunstnikuks. "Venuse sünd" (1485/87) maalis Botticelli oma teise kuulsa maali, mida loetakse peale selle taasavastamist 19.saj. kunstajaloo pöördepunktiks ja Firenze kultuurilise, poliitilise ja majandusliku taassünni sümboliks. "Primavera" Kõrgrenessanss. Maalikunst Roomas. 16.saj. esimesel kümnendil sai Roomast lühikeseks ajaks Itaalia kunstikeskus. Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke.
Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektist saavad kunstiteosed. Narratiivne kunstikäsitlus kuulub ajalooliste teooriate kategooriasse. Selleks, et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb teose ja kunstajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks kordamise, avaramise või hülgamise mõistet. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajalooga.