ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täisvoliline vahendaja inimeste ja jumala vahel, kellel oli piiramatu võim. Teda peeti jumalikuls ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstis ta teistest inimestest, ka ülikutest kõrgemale jumalate tasemele. Samuti osales ta riigi kõige olulisematel religioonsetel pidustustel. Kui kuningas oli nõrk, siis tõusis preesterkond võimule. Valitsemine
,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist. Jännese öhkamissest ja Rehhepappist luggeda" ja ,,Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas". Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena. Eesti sentimentaalse kirjanduse silmapaistev esindaja on J.Fr.Sommer, kirjaniku nimega Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega (nt Jenoveva), siis Suve Jaan tõi tema kõrvale hädaohtudega võitleva õiglase ennastohverdava mehe Luige Laose
Riigi langus algas 7. sajandil. Langus võis olla seotud araablaste vallutustega, mis lõikasid piirkonna põhja poolt ära kristlikust Vahemere-ruumist ning kaubateed kaotasid oma tähenduse. Tekkis isolatsioon, kus Aksumi kristlik kirik arenes omaette. Järgnevat perioodi nimetatakse tumedaks perioodiks, on sarnasusi Euroopaga samal perioodil (algsed läänisuhted jms). Umbes 12. sajandil algab uus tõus. Riigi taasühendajaks nimetatakse kunningas Lalibelat, kelle ajast pärinevad näiteks neli kuulsat kaljukirikut. Tegemist on sel perioodil juba Etioopia riigiga. 13. sajandil tuli võimule nn Saalomoni dünastia (pidas end kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna järglasteks, seda pärimust olid kasutanud varem ka Aksumi kristlikud kuningad). Kujunes välja küllalt tugev riik (mõningaste tagasilanguse tõi Omaani sultanaat), aga 1270. aastat loetakse Etioopia keisririigi alguseks. Aafrika savanniriigid
annaabi.ee 
