lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/r oodium http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roodium1 annaabi.ee/roodium Tänan kuulamast
on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda,
Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Osmium ja iriidium on püsivad tänu kuningvee toimele, ühendite saamiseks kasutatakse oksüdeerivat leelisesulatust. Osmiriidiumi sulatamisel leelisega kaasneb terav iseloomulik lõhn. Hiljem selgus, et lõhna põhjustab üks element, mis sai selle omaduse tõttu nimeks osmium (kreeka keeles osme ,,lõhn"). Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase- molübdeenimaaki, mis sisaldab plaattina. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest
metalli). Peenpulbriline Zr on seevastu pürofoorne ja süttib õhus toatemperatuuril. 5 Kompaktne metall reageerib O 2-ga temperatuuril üle 400°C (tekib mitmete oksiidide segu) Lämmastikuga tekib kuumutamisel peamiselt kuldkollane tsirkoonium(III)nitriid ja pruun tsirkoonium(IV)nitriid. Hapete ja leelislahuste toimele on Zr üldiselt väga vastupidav. Reageerib sulatatud leeliste, kuningvee ja konts vesinikfluoriidhappega Booriga tekivad kuumutamisel peamieslt boriidid. Väävliga kuumutamisel tekivad tri- ja disulfiid, aga ka mittestöhhiomeetrilised ühendid. 4.2 Füüsikalised omadused Zr on hõbehall(pulbrina tumehall) läikiv, väga plastiline metall. Vastupidav ülitugevale neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C
soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] FÜÜSIKALISED OMADUSED Kullas saab valmistada kergeid sulameid erinevate metallitega ning kõige rohkem kasutatakse kulla
Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka muid plaatinametalle ning vaske ja niklit. Omadused Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195,078 amü Sulamistemperatuur: 1770,0 °C (2045,15 °K) Keemistemperatuur.: 3827,0 °C (4100,15 °K) Elektronide/prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21,45 g/cm3 Värvus: hõbedane Toatemperatuuril reageerib platinum ainult kuningvee ja broomiga. Tööstuses, sealhulgas ka juveelitööstuses kasutatakse peamiselt plaatina ja roodiumi, plaatina ja iriidiumi jt. Sulameid. Plaatina on ka asendamatu materjal lennukitööstuses, keemias, masinaehituses, elektrotehnikas jne. Juveliiride jaoks on plaatina parimateks omadusteks elastsus, vastupidavus ning suur peegeldusvõime. Väga peenikest plaatinatraati kasutatakse filigraantehnikas ehete valmistamiseks
Tema põhiteos on ,,Ars magna" (suur kunst), käsitles küllalt palju alkeemiat. Tema ,,järglased", llullistid, kirjutasid mitmele enda teostele alla Raymond Lully, et saavutada suuremat edu. Tegeles metallide transmutatsioonidega. Legendid räägivad, et ta valmistas ise ka kulda ja kinkis seda Inglise kuningale (kuigi ise pidas sellist käitumis taunitavaks). Suutis valmistada puhast absoluutset alkoholi (saadi veevaba alkoholi). Kirjeldas täpsemalt lämmastikhappe ja kuningvee saamist. Tema rõhutas, et olemasolevaid teadmisi kombineerides, saame uusi teadmisi tuletada. Seda on ka hilisematel aegadel hinnatud ja teda on peetud informaatika isaks. Üldine hinnang alkeemia perioodile Boyle : alkeemikud teevad palehigis ahjude juures oma mõttetut rasket tööd, kelle silmad on täis suitsu.. jne 19.saj: mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute avastatud erinevate ainete ja laborinõudeta Teadmised olid kesised.
(elavhõbe, sool, väävel) ning väites end olevat leidnud elueliksiiri, uskus kaljukindlalt, et avastas metallilise tsingi, ehkki seda tunti vähemalt sulamis vasega juba antiigipäevil. Paracelsuse õpilased võimendasid tema vaadete müstilisust, arendades need kohati välja ebausuks. 1597 ilmus saksa arstist alkeemiku Libau sulest raamat ,,Alkeemia", esimene keemiõpik maailmas. Esimesena kirjeldas ta soolhappe, kuningvee ja mitme teise keemilise aine valmistamist, arvas võimalikuks mineraalsete ainete äratundmise kristallide kuju järgi. Samas oli ta veendunud metallide muundamise võimalikkuses kullaks, ehkki nõustus Paracelsusega, et alkeemia tähtsaim siht peab olema arstimisele kaasaaitamine. Tehnilise keemia sünd Tehnilise keemia sünniajaks loetakse 16.-17. sajandit. Ilmus ristamisi süstemaatilisi
annaabi.ee 
