maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin. Ühegi teise natsi elulugu ei pane Saksamaa humanistlikku haridust suurema küsimärgi alla kui Himmleri oma. Rezhiimi kõikidest teistest enam sissesulanu ei pärinenud ei proletaarsest allilmast ega Braunaust, vaid korralikust vanematekodust. Himmleri kodu oli katoliiklik ja kuningatruu, kombekas ja haritud, sügavate Baierimaa juurtega. Tema isa oli Landshuti humanitaargümnaasiumi serektor. Siinsamas olid koolipinki nühkinud nii Ludwig Thoma kui luuletaja Hans Carossa. Viimane tuupis siin ladinakeelseid tegusõnu nagu Roman Herzog, hilisem Saksamma liidupresident. Mis veel kui mitte haridus oleks pidanud kaitsma inimest psüühilise allakäigu eest, mis Himmlerit ees ootas? Himmleri ideaaliks oli ohvrimeelne ja kaine mõistusega võimuinimene, kellesuguste
· Likvideerub vaid aasta hiljem, kuna monarhia kaotati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Monarhia kaotamine ja vabariigi kehtestamine (1791-92) · Uue põhiseaduse alusel valimised: ... Keelas senistel delegaatidel kandideerida ... Uutel rahvasaadikutel puudub poliitiline kogemus! ... Jälle enamuse moodustavad advokaadid ... Revolutsioon radikaliseerub · Uue seadusandliku kogu töö algab sügisel 1791 Seadusandliku Kogu rühmad ja tegevus · Kuningatruu trupp (laiali 1792a. kevadel) · Vabariiklastest ja födelistidest zirondiinid: jõuka kodanluse esindajad · Jakobiinid: radikaalse keskvõimu pooldajad ja vabariiklased · Sõltumatud = ,,soo": ilma selge programmita · Kuningas kasutab oma edasilükkavat vetot · Kevadel 1792 algab sõda: Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale · Levib arvamus, et kuningas ja tema perekond on riigireeturid Kuningavõimu lõpp ja terrori algus
Venelased okupeerivad kogu Soome I korda ajaloos Suure Põhjasõja aastatel (1713-21) ja II kord 1741-44, territoriaalsed kaotused Ida-Soomes. Soome eliidi enamus lojaalne Rootsile, kuigi hakati kahtlema (ohvitserid), kas Rootsi suudab garanteerida Soome alade julgeoleku edaspidi. Venemaa alla sattumise võimalus soomlastele vastumeelne variant usulistel ja kultuurilistel põhjustel: · Venemaa ajalooline pärisvaenlane. · Soome talurahvas Rootsi riigi ja kuningatruu 1788-90 sõja ajal (Venemaa sunnismaisuse kartmine) Norra (kooslus Taaniga 400 aastat): Norra sotsiaalne struktuur erines Taani omast: talurahvas sõltumatu, aadlit vähe, tugev kodanlus ja norrakate iseteadvus kasvas 18. sajandil. Norrakate ajalooline pärisvaenlane oli Rootsi. Rootsi oli 17.sajandil liitnud oma koosseisu Norra maakondi ja Karl XII soovis kompenseerida Soome ja Baltikumi kaotuse Norra vallutamisega (1718) aga ebaõnnestus. 1772 sai Norra liitmisest Rootsi
annaabi.ee 
