luulekogudega. Luulekogu eraldi kujundavast kunstist. Baturini maailm on avar ja avatud. Ühalt rahvalik autor, teisalt teadlikult oma stiili kujundav autor. See paistab silma ka proosatee alguses. Arendab omamoodi filosoofia (ruumiga seotud: inimese eksistentsi seisukohast on avarilm maastikud, kus inimene oma olemuselt kohtub. Soovib kõikidest avarilmadest kirjutada suured romaanid. Teemadeks kõrb, taiga, meri jne). ,,Kuningaonni kuningas" (1973) esimene proosa romaan. Järgnevad taigaküttide lood (ise käis samal ajal taigas küttimas). ,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja 1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke. Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid, jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad.
Vaheaegadel oli ka loomulikult Eestis. Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel
varjundiga, tugevuse aste võib periooditi vahelduda. Stiliseeritust väljapeetust tajub igalpool. Temaatika eriti looduse ja inimese suhte peegeldamine oli esimene asi, mis Baturini puhul tähelepanu äratas. Tulevad põlislaaned, kütid. Teema eksootilisus hakkab rolli mängima. Ta on teistmoodi, ei ole väga tüüpiline, samas selline teemavalik, mis 70ndate tendentsidega hästi sobib, juurde juurde tagasipöördumise ideoloogia. Pildist irduma päriselt ei jää. Aastal 73 ilmub Kuningaonni kuningas - taigaküti lugu. Hiljemalt see raamat avab Baturinliku ruumipoeetika. Igal autoril oma ruumipoeetika, Baturini puhul teadlik: võtab programmi, hiljem seda kommenteerinud programmilisust ja see on teatava isetehtud filosoofiaga seotud. See on nn avarilmade käsitlus. Avarilm - ruumiline väljendus, aga vaimsete otsingute ruumi ka. Konkreetselt avaldumise vormid, mis B huvitavad, on kolm: ta tahab kirjutada taigast, ta tahab kirjutada kõrbest ja merest
annaabi.ee 
