saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid. Thomas Becket (elas 1118-1170) Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse. Becket õppis Pariisi ülikoolis ning pärast seda asus Canterbury peapiikopi Theobaldi juurde teenistusse
saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid. Thomas Becket (elas 1118-1170) Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse. Becket õppis Pariisi ülikoolis ning pärast seda asus Canterbury peapiikopi Theobaldi juurde teenistusse
kaitsjatena protsessi pidades, kohtunikena õigust mõistes, kuninga nõunikena maad juhtides või parlamendisaadikutega võideldes. Riigiõiguslik pinnas, millelt võrsus nende common law, oli kuningakohus, curia regis, kings council. Sellele oli pandud alus Clarrendoni assiisidega (1166) kuningas Henry II (1133- 1189) valitsemisajal. 7 7 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 256 Kuningakohtust kasvasid välja muud kohtud, lõid sellest lahku, neid täiendati põhimõtetega ja ikkagi valitsesid neis kõigis samad juristid ning sama õigustehnika. Kuningavõimul läks korda muuta oma kohtupidamine kogu maal kohustuslikuks ja laiendada oma teegevusala kõrgemale kohtuinstantsidena kohalike kohtute suhtes. Sellel õnnestumisel on mitmeid põhjusi: kuningakohtunike (judges itineram) liikuvus, juba 13. Sajandil ragatud kõrgema
allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II (valitses 1154-1189) reformid. Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem Thomas Becket (elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II ta oma kantsleriks (peamine nõuandja). 1161 sai tast Cantebury peapiiskop, loobus kantsleri ametist. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury
annaabi.ee 
