nimetama Lugal ja Ensist sai alamkuninga tiitel. Kuningas oli väejuht ja kohtumõistja (kasutatakse ka tiilit/ väljendit ,,Rahva hea karjane"). Sumeri kuningaid ei jumalikustatud, küll aga oli jumalanna Nihursaa (maajumalanna) neid imetanud/ oma süles hoidnud ning seega oli neil jumalik õnnistus ja nad olid lihtrahva ja templi vahel ühenduse pidajad. Kuninga majapidamist nim suur maja (egal), otseselt kuningalossi ei olnud. Kuningatega seostub ka kompleks, mida nim Uri kuningahauad. 16 hauas on kaasa maetud ka inimesi (kuni 74 inimest ühes hauas) ning uhkeid objekte. Muude hulgas ka nn Uri lipp (standard), millel on kujutatud inimfiguure), tema otstarve on teadmata. Lipuks nimetatakse seda sellepärast, et seda ilmselt kanti puust teiba otsas. Need hauad on isoleeritud selles mõttes, et sumeri matusekombestik on väga lihtne ja uhkeid hauapanuseid ei ole. Ka ei figureeri need isikud sumerite kuningate nimekirjas (kahe isiku nimed
kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus
Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega. Herakleopolise nomos valitses Fajumi lähiseid, temast lääne pool asetsevat suurt oaasi. Nüüd peamistest Alam-Egiptuse linnadest ja nomostest. 1) Avara delta alguse lähedal asetses võimas linn, millel oli suur tähtsus kogu Egiptuse ajaloo kestel, nimelt Memfis (Mennofer "Menese valged seinad"). Selle linna läheduses kõrgusid tohutu suured püramiidid, kuningahauad, mis kaua olid kõige grandioossemad mäletusmärgid, mida tundis inimkond. Memfises austati jumal Ptah'i. 13) Mitte kaugel Memfisest, juba päris delta alal, asetses Heliopolis (kreeka keeles- päikese linn). Selle linna egiptuskeelne nimetus on Onu. Siin austati jumal Ra'd ehk päikest. 9) Heliopolisest põhja pool asetses Busirise linn. Seda linna nimetatakse nii seepärast, et siin austati juba iidsest ajast peale jumas Osirist. Busiris oli delta idaosa tähtsaim linn.
annaabi.ee 
