Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus, sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest.
paikades Deltast põhjas kuni Põhja-Nuubiani kaugel lõunas. Teebas laiendas ta Amenhotep III Luxori templit, rajas endale ja oma perekonnale imepäraseid hauatempleid ja hauakambreid ning tegi Karnak Amoni templile hulgaliselt juurdeehitisi. 8 KOKKUVÕTE Vana-Egiptuse kuningate nimekiri on küll koostatud ja olemas, kuid kinnitust, kas kõik nad on ka reaalselt kuningatena eksisteerinud, või olnud jumalad, teada ei ole. Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga. Kuningad said troonile üpris noorelt, kuid suutsid riigi majandust kindlameelselt ülespoole viia. Lahinguid peeti erinevalt- üldjuhul osalesid kuningad ka ise neis, kuid näiteks Tutanhamon oli erandiks. Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside
Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) Legendi järgi rajati Rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt aastal 753 eKr. Selle järgi käis ka roomlaste ajaarvamine: "ab urbe condita" ehk linna rajamisest. Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik. Neid valitses absoluutse võimuga kuningas, kelle käes oli nii ülempreestri amet kui ka poliitiline ja militaarne võim. Samas ei olnud kuningaamet päritav, vaid kuningas valiti rahvakoosolekul. Nö vanade suguvõsade (gentes) pead moodustasid kuningat nõustava organi, mida kutsuti senatus ehk senat. Meie teadmised sellest ajast põhinevad suuresti legendidel, arheoloogilistel leidudel ning muudel mittekirjalikel allikatel. See oli arhailise õiguse, suures osas tavaõiguse aeg. Kuningas kui ülempreester pidi kindlustama ja taastama rahu, ka õigusrahu.
annaabi.ee 
