Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle
sajandi algul pärisorjus kadus. Tüüpiline väiketalupoegade yeoman on juba vaba talupoeg alates 15. sajandi algusest. Pärisorjuse kadumine alanud hüppelise hooga. 14. sajandi teisel poolel. See langeb kokku Musta Surma (1348-1349) eriti ränga perioodiga ja Wat Tyleri ülestõusuga 1348. Aga otseselt pole pärisorjuse kaotamisega seotud. Wat Tyleri ülestõus kiire sündmuste käik, juunis 1381 läks talurahva mass Londoni peale, 15. juunil jõudsid kuningani välja. Wat Tyleri läks kunina ette, Richar II oli sel hetkel 15. aastane ja Tyler löödi kohe maha. Anti talupoegadele aga armu, Richard II andis möönduskirja, kuulutas Hartkordi talupojad pärisorjusest vabaks. Talupojad nõudsid, et pärisorjaks ei tohi kutsuda. See akt oli ainult sellele maakonnale HArtword? Ideeliselt selline lahendus nagu pärisorjuse kaotamine võimalik. 2. juulil võeti pärisorjuse kaotamise otsus tagasi. Must Surm. Mõisnikud meelitama talupoegi, et tulge
sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad,
annaabi.ee 
