Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kunigriigi" - 3 õppematerjali

Emotsioonid- lisa
4
doc

Emotsioonid- lisa

kujul. Jaak Panksepa (snd 1943) arvates on alust kõnelda vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest : hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Üks esimesi uurijaid, kes püüdis vastata küsimusele, kas emotsioonide näoväljendused on eri kultuurides universaalsed, oli Charles Darwin (1809-1882). Kogudes andmeid oma raamatu ,,Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel" (1872) tarbeks, saatis ta küsimustikud paljudes maades elavatele Briti Kunigriigi alamatele ja palus neil kirjeldada emotsioonide väljendusi selles kultuuris, kus nad parasjagu elasid. Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste

Psühholoogia → Psühholoogia
201 allalaadimist
Naljandid ja anekdoodid
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

] kõvaste sarve tõselt puult är: "Saisa!" Vägimiis võtnu nüüd jäll uma mõõga, lännü kuniga mano ja ütelnü: "Sääl ta om mõtsah, sarve piti tamme küleh kinne, minge tapke timä maaha ja tooge ärä." Mintü kaema, ol'l ka nii. Perüs vägimehe tükü'. Kunigalle saadetu tiidmene, et kolm kunigat tuleva' timä pääle sõdima. Kunigas jälle vägimehele: "Sina mine ja puruta näid -- ku är võõdat, sõs saat mino tütre naases ja perändät terve kunigriigi, ega mul poige ei ole, kelle riigi jätä." Miis lubanu ka minnä. Joba saisnuvva sõaväe' ütstõõse vasta kõik valmes, mudku' anna' kokko minnä'. Vägimeehele annu kunigas uma kõge paremba opetu hobese, miis säetü sälgä, lasknu tõõne jala' kah hobese kõtu alt kinne köütä, et maaha ei sata. Ega ta es ole jo harinu viil ratsalla sõitma. Vägimiis köütnü sõs viil mõõga ka otsapiti sadula külge ja naanu sõaväe poole sõitma

Kultuur-Kunst → Kultuur
9 allalaadimist
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

venelased linna mais. 1558 juuli - Venelased vallutasid Tartu. 1558 august - Venelased vallutasid Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse. Vene väed jõudsid Tallinna alla. 1559 Saare-Lääne piiskopp Münchausen müüs oma valdused Taanile 30'000 taalri eest. Taani kuningas andis ostetud maa oma vennale Hertsog Magnusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaare alla, mis oli sel ajal Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Magnus moodustas Jvan Julma abiga Eesti Kunigriigi, mille pealinnaks oli Põltsamaa. Vastutasuks aitas ta Julmal Tallinnat piirata, kuid piiramisest ei tulnud midagi välja. Gothard Kettler - viimane Liivi ordu ordumeister. Soosis suhteid Poolaga. Kutsus poolakad Tallinna alla. Harju-Viru vasallid kutsusid Tallinnasse kaitseks Rootslased. 1560 Härgmäe lahing, Hoomuli mõisa juures. Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee. 11

Ajalugu → Ajalugu
197 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun