aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. Huvitavat: 1. Treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300 meetrit korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnitused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. 2. Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi. 3. Jalgade kiiruse tõstmiseks kasutavad sprinterid kummipaelu, mis veavad neid edasi, ning treenivad trenažööril või nõlvadel. 400 meetri jooks Selle pikal sprindi alal võistelvad sprotlased jooksevad 400 meetrit nii kiiresti kui võimalik. 1850. aastal peeti Suurbritannias, Oxfordis, Exeteri kolledžis esimesed kergejõustikuvõistlused, kus oli kavas ka neljandikmiili jooks (402 m). See distants vähenes 400 meetrini ja oli kavas esimestel nüüdisolümpiamängdel 1896. aastal
nii nende valmistamisel kui ka hiljem Vee- ja tulekahjustused 1. FOTOMATERJALIDE SÄILITAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1 Käsitsemine Panna kätte puuvillased sõrmikud, et mitte jätta fotodele ja negatiividele sõrmejälgi Vältida negatiivide ülemäärast valgustamist Originaale võtta välja võimalikult harva, kasutada koopiaid Töötada puhtal alusel, töölauale asetada valge paberileht Mitte kasutada pakendamisel klambreid ega kummipaelu Foto taha kirjutamiseks kasutada pehmet grafiitpliiatsit, negatiivi puhul veekindlat tindipliiatsit Mitte kirjutada ümbrisele, kui foto/ negatiiv on juba ümbrises Vanadel ümbristel olevad andmed säilitada Fotomaterjalidega töötades ei tohi samas ruumis süüa, juua ega suitsetada 2. FOTOMATERJALIDE HOIUTINGIMUSED Hoiuruum peab olema tolmuvaba, akendeta, pime, akende olemasolu korral panna nende ette ruloo.
(see reegel hakkas kehtima 1932. aastal). 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA · treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300m korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnistused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. · Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi. · Jalgade kiiruse tõstmiseks kasutavad sprinterid kummipaelu, mis veavad neid edasi, ning treenivad trenazööril ja nõlvadel. · Sprinterid kasutavad jõutreeningul tõkestavaid trosse ja jooksevad ülesmäge, et arendada jõudu. · Pärast sprindijooksu peab sportlane vähemalt 2 tundi taastuma, enne kui ta suudab uuesti maksimaalselt esineda. Spetsiaalselt on sprintjooksja varustuses naelikud, millel pole kanna- ega võlvitugevdust ning 11 tallanaela ei tohi olla pikemad kui 9mm.
annaabi.ee 
