Joon. 2a Rammimisseade: 1 – ramm; 2 – kriipsud; 3 – juhtvarras. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine Kontrollida, et seadme kolmikkraan (2) on õiges asendis (B). Puhastada kummikork sinna jäänud vormisegust, suruda sinna peale hülss koos tihendatud seguga. Tõsta ettevaatlikult kuppel (1) ja fikseerida välisel ringskaalal (5) (düüsi läbimõõt d = 1,5 mm) näit (pos. 3, vt. joon. 3). Hülss koos proovikehaga peab olema tihedalt paigutatud kummikorgi koonuspinnale (4). Kahtluse korral katta hülsi ülemine osa peopesaga, seejuures peab manomeetri näit olema 0. Kui seda pole, sobitada hülssi paremini kummikorgile. Juhul, kui manomeeter ei näita nulli, käsitleda saadud näitu süstemaatilise veana ja võtta seda arvesse katsetulemuste tõlgendamisel. Määrata gaasiläbilaskvustegurid valmistatud proovikehadel ja tulemused kanda tabelisse 2 (vaata lisatud vormi). Proovikehade arvu määrab õppejõud. Joon
5. Puhastage insuliinipudeli kork või ampulli kork piiritusetampooniga. 6. Eemaldage kaitse süstlanõelalt ning hoidke see alles. 7. Tõmmake tagasi süstlakolb, et õhk pääseks süstlasse. Süstlasse on vajalik tõmmata nii palju õhku kui mitu ühikut te peate süstima. Kui kasutate insuliinisulepea ampullis olevat insuliini, siis ei ole vaja eelnevalt õhku tõmmata süstlasse. 8. Suruge insuliinisüstla nõel läbi insuliinipudeli või insuliiniampulli kummikorgi ja lükake süstlakolb alla nii, et õhk siseneks pudelisse. Insuliinisulepea jaoks kasutavasse insuliinampulli ei ole vaja õhku süstida. 9. Jätke süstlanõel pudelisse ja keerake insuliinipudel (-ampull) põhjaga ülespoole. Samas jälgige, et nõelaots ulatub insuliini sisse. 10. Tõmmake süstlakolbi tagasi nii palju, kui mitu ühikut insuliini te peate süstima. 11. Kontrollige, et süstlas ei ole õhumulle. Õhumullide esinemisel koputage süstalt õrnalt
2 p= n Ek . (5.1) 3 Et ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad konservatiivsed vastasmõju jõud, siis kujutab valemis (5.1) korrutis n E k gaasi ruumalaühiku siseenergiat. Siseenergiat saab muuta soojusvahetusprotsessi abil. Ühendame õhuga täidetud klaasballooni läbi kummikorgi U- manomeetriga. Soojendame ballooni käte vahel hoides, näeme, et rõhk balloonis tõuseb. Samal ajal muutub balloonis oleva õhu soojuslik olek ta soojeneb. Soojusliku oleku hindamiseks on sisse toodud temperatuuri mõiste. Eelnevast on näha, et soojenemisega kaasneb molekulide keskmise kineetilise energia kasv. Temperatuuri võikski defineerida kui molekulide keskmist kineetilist energiat, mida saaks siis mõõta rõhu kaudu valemi (5.1) vahendusel
Näidake õele või arstile tühjendatud ampulli. Kui ravimit kohe ei manustata, varustage süstal etiketi või markeeringuga ja asetage see süstalde kandikule vm puhtasse kohta, vältides süstla saastumist. Medikamendi väljatõmbamine torkeampullist Eemaldage plastik- või metallsulgur. Desinfitseerige kork, oodake alkoholi kuivamist (mõnel torkeampullil ei ole desinfektsioon vajalik, kui kummikorgi katte eemaldamisel ei ole seda katsutud). Tõmmake süstlasse sama palju õhku kui ampullis on medikamenti, siis torgake nõelaga läbi korgi (kuivtorkeampulli korral tuleb õhu asemel lahusti süstlasse imeda). Suruge õhk ampulli ja tõmmake ravim ampullist välja. Lihtsam on tegevus ravimvõtukanüüli puhul: kanüül torgatakse korgi sisse, süstal kanüüli sisse ning medikament imetakse välja – läbi kanüüli pääseb (filtreeritud) õhk ampulli.
annaabi.ee 
