Bändi mehi nägi ikka väga lähedalt, ainuke asi mis selle juures negatiivne, oli see, et artistid osadel hetkedel lava teises otsas olid ja videoekraanide paigutus ei olnud just kõige parem. Kui soojendajate ajal hoidsid helimehed end tagasi, siis Metallica peale mineku ajaks keerati kõik kraanid lahti ja aasta suursündmus võis alata. Ikka tõeliselt vägev oli. Pole kunagi enne ühelgi kontserdil nii vägevat soundi kuulnud, rääkimata lavashowst. Kõrvad kumisesid ikka mitu head tundi peale kontserti. Minu suureks üllatuseks olid ka soojendajad täiesti adekvaatsed. Gojira ja Fear Factory olid lihtsalt tasemel. Põhimõtteliselt oligi kolm ühes kolm suurepärast kontserti ühe õhtu jooksul. Kui Fear Factory tundus laval veidi lohakas ja laulja ei jätnud oma laulu oskusega kõige parmat muljet, siis Gojira oma suurepärase kitarri soundiga jättis küll ülikõva mulje.
Lihtslt istusin maha. Mõtted olid peas segi. Daniel, miks sa jätsid mu siia maailma üksi. Ma lihtsalt ei saa ise hakkama, mul pole mõtet enam elada. Külm tuul puhus näkku. Ta kuis peksis mind vitsadega. Tõusin püsti ja nuusutasin venna pluusi. Habisesin värisedes :" ma armastan sind igavesti, Daniel !" Ja ma lihtsalt hüppasin. Ma lendasin. Mul oli hea olla. Sulgesin silmad ja olin valmis igavesesse unne vajuma. Tegin silmad lahti. Mind ümbritses ere valgus. Kas ma olen taevas ? Peas kumisesid inimeste hääled. Nad kõik jooksid paaniliselt mu ümber. Rahunege maha. Ma tahan vaikuses olla. Valu oli mind endasse neelanud. Ma ei tundnud oma keha. See oleks nagu tükkideks rebitud. Süda jättis lööke vahele. Tundsin seda selgelt. Ma ei saanud silmi lahti hoida, ümbritsev eredus tegi haiget. Arstid olid veel rohkem paanikas kui ennem. Kuid ma ei suutnud keskenduda nende sõnadele. Olin valmis igavesele unele suikuma.. Süda lõi aina aeglasemalt ja aeglasemalt.
Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. 23 Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal. (,,Siin oled kasvanud") Kõikide kirikute kellad kumisesid. Kõikide Kristuste näod olid tardunud. Vaadake ketserit, vaadake ketserit pentsikus nõiarüüs! Peltsebul ise on ta metalses pilgus. Kõikide kirikute kellad kumisesid ja päikest ei olnud sel päeval Rooma kohal. Mida ta ütles, mida ta ütles? Oh püha lihtsameelsust! olevat kuulnud need, kes riidale lähemal. Ja üle väljaku levis lainena: ...oh püha lihtsameelsust... ... lihtsameelsust... ... meelsust... Kõikide kirikute kellad kumisesid, kumisesid.
lahkusid vastastikuste sügavate sõprusavalduste saatel. Kuningas, kes armastas meelelahutust, ruttas väga, sest ta tahtis kahekümne kolmandaks Pariisi jõuda. Siiski peatus ta aeg-ajalt, et vaadata röövlinnujahti. Huvi selle ajaviite vastu oli ta kunagi omandanud de Luynes'ilt ja ta armastas seda veel praegugi. Tema kahekümnest musketärist pakkus see lõbu kuueteistkümnele, ülejäänud neli aga vandusid tulist kurja. DArtagnanil kumisesid kogu aeg kõrvad, mida Porthos seletas järgmiselt: «Üks kõrgestisündinud daam ütles, et see tähendavat seda, et teid kusagil taga räägitakse.» Kahekümne kolmanda ööl jõudis kuningas oma saatjatega lõpuks Pariisi. Ta tänas härra de Treville'i ja lubas anda meestele nelja päeva kaupa puhkust tingimusel, et keegi neist õnnelikest ei näitaks ennast avalikus kohas; vastasel korral ootab neid Bastille. _Nagu võib arvata, said esimestena puhkuse meie neli sõpra
annaabi.ee 
