II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. III Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. 19. Kujutisel on tasapeeglil järgmised iseärasused: 1) Kujutis on näiline e. ebakujutis 2) Kujutis tekib peegli taha samasugusele kaugusele kui ese on peeglist 3) Kujutis on esemega samapidine 4) Kujutis on esemega võrreldes sama suur 20. Sfäärilised peeglid jaot. kahte suurde rühma: 1) nõguspeeglid 2) kumerpeeglid. Nõguspeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis koondavad valgust. (liiklusvahendi esituled) Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega
Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama
Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama
Valguskiire käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi - Tasaparalleelne klaasplaat nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) θ (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
Valguskiire käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi - Tasaparalleelne klaasplaat nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Hajus peegeldumine Valguse hajus peegeldumine - valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis: sama suur kui ese kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel - kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid: · Nõguspeeglid -peegeldumine sfääri sisepinnalt, · kumerpeeglid peegeldumine toimub välispinnalt. Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired
meie jaoks valgusallika. Kui eset valgustab punktvalgusallikast suuremate mõõtmetega kerakujuline ehk sfääriline valgusallikas, Kohe kui valgus jõuab teistsugusesse keskkonda, ta murdub või peegeldub Valguse murdumise korral saab appi võtta kiirteoptika Peeglites ja läätsedes tekivad (vahest vähendatud või suurendatud) kujutised. tasapeeglid - täiesti lameda peegelpinnaga kõverpeeglid - kõvera peegelpinnaga o kumerpeeglid - peegelpind on kumera kujuga o nõguspeeglid - peegelpind on nõgusa kujuga o silindrilised, koonusekujulised ja muutuva kumeruse-nõgususega peeglid Sellised peeglid, mis on muutuva kõverusega pinnaga, silindrikujulised, koonusekujulised vms, tekitavad esemest moonutatud kujutise. Näiteks on olemas anamorfid - peidetud pildid. Kui valguskiir siseneb optiliselt hõredamast keskkonnast
a < f Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luup on lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud näiv kujutis. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt: s= 9) Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses. Kujutis on vähendatud, samapidine ja näiv. Läätsi kasutatakse: prillid, mikroskoop, teleskoop, deaprojektor, spektroskoop. 10) Sfäärilised peeglid ja nende kasutamine. Kiirte käigud + valemid. ... nim. peegeldavad sfääri osa. On kumerpeeglid ja nõguspeeglid. Nõguspeeglid. Kui fookuses paikned hästi väike valgusallikas, siis pärast peegeldumist peeglis me saame peaaegu paralleelse valgusvoo. Sellisel põhimõttel töötab prozektor. Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis: a > 2f Kujutis on tegelik, ümberpööratud, vähendatud. a, k ja f´i vahel kehtib samuti järgm. seos: f < a < 2f Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tegelik. a < f Kujutis on näiv, samapidine ja suurendatud.
-) Kujutise kujutamiseks tasapeeglis saab kasutada: -) Peegeldumis seadusi -) Sümeetria seadusi 1) Peegeldumis seadus: 2) Sümeetria seadus: * Kujutise iseärasused tasapeeglis: 1) Kujutis on näiline (ebakujutis) 2) Sama pidine 3) Sama suur 4) Sama kaugel (teistpool peeglit) 5) Kujutise ja eseme vasak ning parem pool on vahetatud. * Valguse peegeldumine sfäärilistelt pindadelt. -) Nõguspeeglitel on peegeldav pind nõgus pind ning nõguspeeglid koondavad valgust. -) Kumerpeeglid hajutavad valgust. * Sfäärilise peegli elemendid. O F P 4.1. Mehaanika 4.1.1. Kinemaatika * Kinemaatika ehk mehaaniline liikumine * Liikumine keha asukoha muutumine teatud aja jooksul. -) Liikumine on pidev ajas ja ruumis. -) Liikumine on suhteline. Liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taussüsteemist. b * Punktmass selline keha, millel mõõtmeid pole, aga tal on mass.
annaabi.ee 
