ning ka suurematel ettevõtetel võib tekkida raskusi seoses kõrgete maksudega. Sellisel juhul vähendaks tööhõivet kõige rohkem just suuremate ettevõtetet pankrotti minek, sest suurematel firmadel on enamasti rohkem töötajaid. Fiskaalpoliitikat on kahte erinevat tüüpi. Nendeks tüüpideks on diskreetne- ja automaatne fiskaalpoliitika. Diskreetne fiskaalpoliitika nõuab valitsuselt kindlaid otsuseid ja tegevusi. Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed
internet ja VoIP-telefon. Kaugside kiiruse ja stabiilsuse mõttes on oluline lairiba interneti püsiühenduse levik. E-kaubandus E-kaubandus ehk ostu-müügi tehingute sooritamine interneti keskkonnas on üha kasvav osa paljude riikide majandusest. Internetis ostetakse kaupu, aktsiaid, broneeritakse hotellitube ja lennupileteid, sooritatakse pangaülekandeid. Kõik see võimaldab ettevõtetel müüa efektiivsemalt, alandades kulutusid. E-kaubandus tõstab ka turgude efektiivsust, kuna aitab liikuda ühe täiusliku konkurentsi eeltingimuste rahuldamise poole. Uus majandus ja töö iseloom - kaugtöö Kiiresti muutuvas maailmas teiseneb ka traditsioonide mõtteline sisu. Näiteks "tööl käimine" ei tarvitse tähendada koos teiste kolleegidega ühiselt rassimist. Tänapäeva tehnoloogia, muutused juhtimisteoorias ja töökorralduse paindlikkus võimaldavad tööd teha endale meelepärasel ajal ja kohas.
hakkasid, peeti arvukaid konverentse ja kohtumisi, et lõpetada see hullumeelsus. Esimest korda üritati relvastust piirata Helsingi konverentsil, kuid esimest korda saavutati tulemusi Viinis 1979. a, kui valmis SRP-2 leping, mille tingimuseks oli, et uusi tuumarelvi enam juurde ei toodeta. Suhete paranemisele ja võidurelvastumise lõpu rikkus aga ära NSVL, kes viis väed Afganistaani ja alustas sõjategevust. Võidurelvastumine kestis veel 1980-ndate aastatel. Sõjalised kulutusid olid mõlemale osapoolele liiga karmid. 1985. aastal tuli NSVL-s võimule M. Gorbatsov, kes oli väga huvitatud headest suhetest lääneriikidega - Nõukogude Liit lihtsalt ei suutnud enam nii jätkata. Tihenesid suhtet mõlema üliriigi vahel. 1987. aastal lepiti kokku, et hävitatakse kesk- ja lühimaaraketid, asuti vähendama ka tuumarelvastust. NSVL hakkas vägesid Afganistaanist välja tooma. Külm sõda lõppes NSVL kadumisega maailmakaardilt 1991. aastal.
annaabi.ee 
