Igapäevaelus peame pidevalt arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et ühiskonnas käitutakse mõistusepäraselt. Tegelikus elus ei pruugi see alati nii olla, sest otsuste tegemist mõjutavad hetke emotsioonid (isiklik sümpaatia, mood jpm). Olukorras, kus vahendid on piiratud ja võimalikke kulutamisviise palju, peab igaüks otsustama, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Majanduse moodustavad kõigi (üksikisikud, perekond, ettevõtted) valikud tervikuna. Makroökonoomika - uurib kogu majandust puudutavaid üldisi küsimusi (riigi tootmise tase, majanduskasv, hinnatõus, töötuse tase jms). Mikroökonoomika - uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Valikuid tehes tuleb vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida, kellele ja kuidas. 1. Mida
madalama positsiooni; erinevate klasside esindajad käituvad analoogsetes situatsioonides erinevalt, sama klassi esindajad aga ühtemoodi. 6 Sotsiaalsed klassid mõjutavad tarbijakäitumise väga erinevaid tahke: riietumise stiili ja kvaliteeti, kodu asukohta ja interjööri, puhkuse veetmise kohti, loetava kirjanduse ja kuulatava muusika valdkonda, säästmis- ja kulutamisviise, ostmiskohta ja -tavasid jne. Seejuures on huvitav märkida, et tarbimise struktuurile avaldab klass suuremat mõju kui sissetuleku suurus. Näiteks keskklassi leibkond võib teenida kõrgklassi leibkonnast isegi rohkem, kuid kulutustelt jäävad nad ikkagi erinevaks. Keskklassi esindajaid huvitavad sagedamini estraadikontserdid ja autode võidusõidud, kõrgklass kulutab sama raha pigem sümfooniakontsertide ja traavivõistluste külastamisele.
· Kõrgemasse või madalamasse klassi kuulumine tagab ühiskonnas kõrgema või madalama positisiooni · Erinevate klasside esindajad käituvad analoogsetess situatsioonides erinevalt, sama klassi esindajad aga ühtemoodi Sotsiaalsed klassid mõjutavad tarbijakäitumise väga erinevaid tahke: riietumis stiili ja kvaliteeti, kodu asukohta ja interjööri, puhkuse veetmise kohti, loetava kirjanduse ja kuulatava muusika valdkond, säästmis- ja kulutamisviise, ostmiskohta ja tavasid jne. Võrdlusrühm on reaalne või kujutletav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja väärtuskriteeriume kasutatake lähteseisukohana oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. Suhe võrdlusrühmaga võib avalduda kolmel viisil: · Kuuludes rühma (perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, ametiliit jms) · Mitte kuuludes rühma, kuid pooldades selle põhimõtteid ja püüdes sinna kuuluvaid liikmeid