soetusmaksumusest, 2. kasutusaastal lähtutakse jääkmaksumusest 1. kasutusaasta lõpuks jne. 42 Erinevate amortisatsioonimeetodite võrdlus Erinevate amortisatsioonimeetodite rakendamine muudel võrdsetel tingimustel annab jooksval aastal tulemuseks erineva kasumi, kuigi põhivara kasuliku eluea vältel kantakse kuluks soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe. Kui põhivara amortiseeritakse kiirmahaarvamismeetodil, siis suuremad kulusummad esimestel tegevusaastatel vähendavad kasumit, samas järgmistel aastatel kasum suureneb. 43 Erinevate amortisatsioonimeetodite võrdlus Kui on tegemist tulumaksustatava kasumiga, tähendab see tulumaksu lükkumist eelolevatele aastatele. Raha väärtuse langust arvestades ning raha kasutamise seisukohast võib see olla majanduslikult kasulik. Ühtaegu mõjutab kasumi vähenemine aga omanikele
Amortisatsioonikulu=(soetusmaksumus-lõppväärtus)*amortisatsioonimäär · Kahekordselt alaneva jäägi ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod Mahaarvestusmäär=200%/kasulik eluiga Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus · Regressiivne meetod, mida kasutatakse kui esimestel kasutusaastatel kasutatakse põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto (passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste materiaalse põhivara kontode saldosid, mille tulemusel kajastatakse põhivarad bilansis jäkväärtuses. (D:põhivara kulum K:akumuleeritud põhivara kulum)
4. keskmiseks kalendripäevatasuks, arvates kalendripäevadest maha seitse haiguslehel oldud päeva, saadi 144,45 krooni. Üks põhjus, miks haigushüvitiste arvutamine nii laialdast kõlapinda on leidnud ongi erinevate arvutusmeetodite väga erinevad tulemused. Tabelis 2 on ära toodud võrdlevalt kõigi haigushüvitise arvestusmeetodite puhul saadud tulemused. Tulemustest selgub, et viie päeva eest hüvitise maksmisel võivad erinevate arvestusmeetotide kasutamisel saadud kulusummad erineda enam kui kolmandiku võrra. Toodu näite põhjal teeb see ühe töötaja haigestumise korral 256 krooni, mis iseenesest ei ole suur summa. Kuid kui tegu on sadade töötajatega ja kui arvestada veel fakti, et haigushüvitist makstakse mitte töötamise eest ja samal ajal tuleb tööandjal maksta ka haiguslehel viibiva töötajat asendavale tööajale, siis ei ole tegu kaugeltki mitte väikeste summadega
annaabi.ee 
