Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalenttala (Joon. 3.55). See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on pikitasandisse koondatud täisnurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev
Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida
Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest
Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida
annaabi.ee 
