solontsakid kõrbes tavaliselt kõige niiskemates kohtades. Asudes peamiselt nõgudes, saavad nad ka hulgaliselt atmosfääri niikust, mis voolab siia mööda kallakuid, kandes endas sooldumist soodustavaid soolavarusid. Kivikõrbed www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/ Kivikõrbed Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed. Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed. Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias Kivikõrbed
Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid. Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul). 4.Taimestik: Kõige rohkem- matsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi. Savi- ja kivikõrbed on peaaegu elutud
sademeid kinni. Tänu mulla niiskusele kasvavad seal kevadeti taimed. Tüüpilisemad lössikõrbed asuvad mägede naabruses. Soolakõrbes on pinnase soolasisaldus suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Pinnas on rohkelt soolane, seetõttu takistab see tavalistel taimedel vett vastu võtta. Kivikõrbe ehk rähakõrbe maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga, teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembeline. Liivakõrb on kõige levinum kõrb. Tuul on tugev ja esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvu. Maapinnast nõrgub sademetevesi sügavale ja moodustub põhjavee varu. 7 Elustik
annaabi.ee 
