Peale selle vajab ka täiendavat hooldust Autodel, millega on sõidetud maades, kus kasutatakse kütust, mis ei vasta Euroopa nõuetele (kütuse filtrid vahetada, vesi eemaldada) Lisatööd Kui avastatakse plaanilise tehnohoolduse käigus Korrosioonitõrje Teised hoolduse liigid "inteligentsest" hooldusest (ühes firmas) Telligent hooldussüsteem (võtab arvesse ka tööreziimi ja sõidustiili) õli andur mõõdab vee sisaldust, taset, kulumisproduktide konsentratsiooni Hooldusvälpa ja tööiga pikendavad tegurid Uued materjalid Uue tehnoloogia juurutamine Näit 100000 km, mis sõltub ..... Reaalselt pole eraautole aastaläbisõidust suuremat välpa vaja, kuna kasutusel oleva õli kvaliteet langeb sel määral, et auto vajab minimaalselt kord aastas hooldust nagunii. Tööautodel hoiab samas pikk välp palju raha kokku eeldusel, et kasutatakse ettenähtud õlisid. MB Actrose karterimaht on näiteks 32 L.
000 kilomeetri lähedale. TELLIGENT HOOLDUSSÜSTEEM Järgmise sammuna ongi Mercedes-Benz’i raskeveokitele välja töötatud TELLIGENT hooldussüsteem, mis võtab juba arvesse ka töörežiimid ja sõidustiili. Kuna põhiolemus hoolduse ülesehituses on jäänud samaks (hooldusvahemikud taandatakse õli vahetusele mootoris), siis on lisatud mootori karterisse andur, mis mõõdab mootori õli järgmisi parameetreid: Õli tase (nivoo); Õlis sisalduv kulumisproduktide kontsentratsioon; Vee sisaldus õlis. PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine, rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab
· pinnakonaruste vähendamise ning töötlemistäpsuse suurendamisega; · hõõrdesõlmede tihendamisega; · vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamisega; · hoolduseeskirjade täpse täitmisega; · kvaliteetsete määrdeainete kasutamisega. Hõõrdesõlmedes kasutatakse määrdeaineid hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks. Kuid neil on ka rida lisaülesandeid: hõõrdepindade jahutamine, korrosioonikaitse, lõtkude tihendamine, kulumisproduktide eemaldamine. Määrdeainete liigitus Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest); · sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel) · poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu) Tööstuses ja mootorites on enam kasutatav esimene õliliik
· pinnakonaruste vähendamise ning töötlemistäpsuse suurendamisega; · hõõrdesõlmede tihendamisega; · vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamisega; · hoolduseeskirjade täpse täitmisega; · kvaliteetsete määrdeainete kasutamisega. Hõõrdesõlmedes kasutatakse määrdeaineid hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks. Kuid neil on ka rida lisaülesandeid: hõõrdepindade jahutamine, korrosioonikaitse, lõtkude tihendamine, kulumisproduktide eemaldamine. Määrdeainete liigitus Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest); · sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel) · poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu) Tööstuses ja mootorites on enam kasutatav esimene õliliik
iseseadistuvuse. Teine kasutatav meetod on "plokk-rõngas" (block-on-ring). Parameetrid, mida uuritakse on: koormus, erisurve, libisemiskiirus, temperatuur, kestus või läbitava tee pikkus, keskkond. Katsetamismeetodist sõltub katsetulemuste variatsioonikoefitsent (sõrm-ketas puhul kuni 15%, "plokk-rõngas" puhul kuni 57%). Seega, erinevate meetoditega saadud kulumise tulemuste suur hajuvus võib olla tingitud järgmistest faktoritest: kulumisjälje morfoloogia, kulumisproduktide eemaldumise kiiruses hõõrdepindade vahelt, katsesüsteemi jäikus, katsekeha kuju. Kulumise protsessi võib vaadelda kui pealiskihi eemaldumist hõõrdumisel, liblede kujul. Sellele eelneb väsimuspragude teke ja arenemine pealiskihi all. Mõnikord on näha ka pragusid pealispinnal. Hõõrdekulumise uurimisega alustas 1946 a R. Holm, kes uuris elektrikontaktide kulumist. R. Holmi tööd arendas edasi J.F.Archard, kelle 1953 aastal väljatöötatud
annaabi.ee 
