ning kulud,mis on juba tehtud) 3)kontrollitavad(igasugune kulu,mille suurust juht saab oma tegevusega mõjutada.4)mittekontrollitavad(suurust ei saa juht mõjutada-need ei anna mingit infot juhi tegevuse kohta). KULUKOHTADE ARVESTUSE OLEMUS. Kui on paigas kulude liigitamise alused, tuleb otsustada ka kulukohad. See annaks võimaluse jälgida millistes ettevõtte tegevuse punktides kulud tekivad. Millised need kulud on ja kas nad hälbivad eelarvetest. Mõned ettevõtted määratlevad kulukohtadena oma struktuuriüksused, see aga ei pruugi tulemuslik olla. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide
Näiteks piimatööstuste kompressorjaamad on vaadeldavad kõrvalkulukohana. Nende kulukohtade peamine eesmärk on külma tootmine, mida kasutatakse konkreetsetes põhikulukohtades (tootmis- ja turustus- protsesside üksikutes lõikudes). Üldiste kulukohade ettevõttesisesed tegevustulemused on suunatud mitte ainult kindlatele põhikulukohtadele vaid eelkõige kõigile teistele kulukohtadele. Seetõttu on ka üldised kulukohad kaasatud toodangu tootmisse kaudselt. Üldiste kulukohtadena võib vaadelda hooldusjaoskonda, katlamaja jt. Kulukohtade arvestuse peamiseks eesmärgiks on kaudkulude (eelkõige tootmislike üldkulude) arvestamine (jaotamine) põhikulukohtadele. Kululiikide arvestust puudutavas osas eristasime kaudkulude raames kulukohtade otseseid ja kaudseid kulusid. Kulukohtade otsekulud võimaldavad siduda kulude tekke- mehhanismi konkreetsete tekkekohtadega, mis loob esmase astme kulude
17. Kulukohtade ja -kandjate arvestus. Omahinna kalkuleerimine ja selle metoodika. Kulukohtade arvestus - näitab, millistes konkreetsetes punktides e/v maj.tegevuse protsessis ku- lud tekivad. Lähtut. e/v org.-funkts. strukt., tehnol. protsessist ja nendevah seostest. Ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Probl.: · kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes; · kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. kulukohtadena; · kulukohad Eestis liialt laiad. Kulukohtade klassifikats.: · materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vastuvõtuos., püügilaevastik jt.); · tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt.); · abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.); · turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.);
annaabi.ee 
