kuluarvestusmetoodikaid. Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada 7 rusikareeglit, mille kohaselt ignoreeritakse selliseid tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ajast või tootmisvõimsusest
põhjendatumaks sidumiseks ja järgnevaks jaotamiseks järgnevalt kulukandjatele (-objektidele). Kulukohtade otsekuludena võib vaadelda järgmisi kulusid: 24 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma - seadmete või tehnoloogiliste komplekside kui kulukohtade amortisatsioon, varuosad remondiks jt; - töötajate, kes pidavalt töötavad ühe kulukoha raames, palgakulud ja sellega seotud maksud; - energiakulud, mida mõõdetakse arvestiga, teatud kulukohas; - abimaterjal teatud kulukoha tarbeks materjali vastuvõtuakti (orderi) alusel; - sisseostetud teenused konkreetse kulukoha hoolduseks, remondiks jne. Samas on ettevõtetes tootmislikke üldkulusid kui kaudkulusid, millede abil teenindatakse suuremat arvu kulukohti või kogu ettevõtet. Sellistel puhkudel ei ole kulukohtade kaudkulud kulukohtadele jaotatavad või on see võimalik vaid suurte täiendavate kulutuste abil. Seetõttu vajatakse nimetatud kulude jaotamiseks teatavaid jaotusbaase
Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud kulukandjatele, tuleb lähtuda kaudkulude asjaoludest, mis tingivad vastava kululiigi tekke vaadeldavas kulukohas. Pärast seda, kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon, järgneb kulukohtade lõikes arvestuse kujundamise käigus kahe olulise ülesande lahendamine: Kulukohtades vaadeldavate kaudkulude( üldkulude) sidumine kulukandjatega; Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. Kaudkulude sidumisel kulukandjatega lähtutakse sellest, milliseid kulukohti erinevad kulukandjad ( tooted, tootegrupid jm. ) kasutavad.