35 2,684 31 6,276 40 0,003592 13,3 3 0,465 35,5 2,235 31,5 5,827 40 0,003592 16,3 36 1,786 32 5,378 40 0,003592 17,4 34 3,582 30 7,174 40 0,003592 15,1 35,5 2,235 31,5 5,827 40 0,003592 13,8 Kulukoefitsent: Ava 1: Ava2: Ava3: Vee teor. Kulu Vee tegelik Kiirus koefitsent kiirus (m/s) (m/s) (alfa) 1,648 1,649 0,7678 1,708 1,7081 0,7955 1,761 1,78 0,829 1,969 2,045 0,7747 2,148 2,148 0,814 2,132 2,132 0,8078 1,74 1,739 0,5759 1,63 1,63 0,5395
Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: kus -parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne reziim). Valemitest:
2.5. ARVUTUSED 1. Toru ristlõike pindala, kui sisediameeter on 12,7 mm: 2. Vee tegelik kiirus 3. Vee teoreetiline kiirus w 2 = 2 gH 4. Ava kulukoefitsendi väärtus valemist V = S0 2 gH KOKKUVÕTE Sooritasime katse, mille käigus tuli leida erinevate avade kulukoefitsendid. Kirjanduses on teravaservalise väljavooluava puhul kulukoefitsiendi väärtuseks = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Katseliselt leidsime, et teravaservalise ava puhul tuli kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja
w 2=φ √ 2 gH kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse α käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne režiim).
annaabi.ee 
