lõikes. Peamiste tootmise kulukohtadena vaadeldakse praktikas näiteks erinevaid tootmisjaoskondi ja abitootmise jaoskondi. Paljudel juhtudel ei ole nimetatud jaotustase piisav kulukoha määramiseks, sest jaoskonna siseselt on eristatavad mitu erinevat tehnoloogilist kompleksi e liini. Näiteks, tööstuses vaadeldakse kulukohana sageli ühte tootmistsehhi. Samas toodetakse selles tsehhis mitut erinevat tootegruppi kui kulukandjat. Erinevate tootegruppide tootmiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogilisi komplekse, millistega kaasneb erinev kulude tekkemehhanism. Järelikult ei ole mõttekas vaadelda kulukohana tsehhi vaid vähemalt erinevaid tehnoloogilisi liine erinevate tootegruppide tootmiseks. Juhul kui tsehhis toodetakse ainult ühte tootegruppi, võib kulukohana vaadelda ka tsehhi. Teiseks, kulukohtade loetelu sisaldab lisaks traditsioonilistele kulukohtadele elemente, mida on raske vaadelda kulukohtadena
Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: · raskesõidukimaks · veoki kindlustus · vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr Vedaja vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr Üldkulud aastas on 82 000 kr Veoki läbisõit aastas on 93 000 km Ülesanne
kr Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: raskesõidukimaks veoki kindlustus vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr Vedaja vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr Üldkulud aastas on 82 000 kr Veoki läbisõit aastas on 93 000 km Ülesanne
Iga toimingu tarvis on olemas tavaliselt vähemalt üks kulukandja, mis seob endaga konkreetse toimingu kulu- sid kõige paremini. Nii näiteks on hoiustamise toimingu kulukandjaks hoiustatava kaubaühiku ruumala, samas võib transportimisel olla selleks kaal. Kui teame kulukandjat, peame tegema kind- laks, mitu kulukandja ühikut on toiminguga hõivatud ja milline on kulukandja ühe ühiku kulu. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Sobiv kulukandja seob toimingu sisendis ressursside kasutamise määra ja väljundis toimingu kulu võimalikult otseselt ja võrdelises sõltuvuses
annaabi.ee 
