Praktikas saame rääkida eelkõige nõudest eksliku asjaajamise puhul. 82. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb alusetu sooritusega teise isiku esemele kulutusi, soovides teist isikut soodustada? Kui on olemas kulutuste tegija poolt soodustamise tahe, siis saab olla ÕKAA või MÕKAA eeldused, siis esimese puhul § 1023, teise puhul § 1024 lg 4 järgi on heausksuse korral võimalik esitada nõuded AR alusel, kus siis SK või KuluK. Kui kulutuste tegija poolt on olemas omaniku soodustamise tahe, on tegemist õigustatud või mõ KAAga. Kui on täidetud ÕKAA eeldused, on nõue § 1023 alusel ja kulutuste kondiktsioonini ei jõua, kui MÕKAA § 1024 lg 4 järgi heausksuse korral võimalik esitada nõue AR alusel (kus SK või kuluK). Eksamikaasusel samamoodi tuleb alustada kontrolli sellest, kas on õigustatud või MÕKAA. Tuleb terve tee läbi käia ja mõttekäik on oluline, kuidas §ni 1042 üldse jõutakse. 83
Olukorras, kus teinud kulutusi selliselt, et täidetud ÕKAA eeldused, tuleb nõue kvalifits § 1018 ja § 1023 lg1/2 järgi. MÕKAA puhul lähtume § 1024 lg 4 (otsustame asjaajaja HU vs PU üle). PU-l nõudeid ei ole. HU-l nõuded AR alusel. Lähtudes, kas isik kulutusi tehes pidas silmas kohustust või mitte, saab olla SK või § 1042. SK kulutusi regul § 1033 lg 2, kuid see regul enda asjale tehtud kulutuste hüvit. 83. Missugused on kulutuste kondiktsiooni (KuluK) eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed asjaõiguse ning käsundita asjaajamise õigusega? Eeldused tuletatavad § 1042 lg-st 1: üks isik teeb teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi. Tegu KAA-ga (2 eeln küs vast) teine isik rikastub nende kulutuste võrra. Rikastumise ulatuse juures võetakse arvesse nii eseme omaniku kavatsusi eseme suhtes, seda kas kulutused olid talle kasulikud ja ka eseme tagastamise aega.
koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1.
annaabi.ee 
